suur kõrge kivi, mille üks nurk õige pikk on. See on kaunisti hobuse pea nägu ja vanast köietükist on talle päitsed tehtud, mis tunnistab, et siin ka lapsi on. Mõnigi sohu visatud saapapea, kausitükk, vikatikand kõlbab nii mõnusasti mänguasjaks ja neid näikse kivi ligidal küllalt. See on kõigele vallale kuulus linn Kukulinn. 4. Epiteedid, mis annavad edasi kukulinlaste elu, viletsust: · porised lapid · must, sutsunud vokk · tõrvane peahari · meelitav tangupuder · paks mure piim · kahvatud huuled
- Mees kaheteistkümne näoga? (Aasta) - Ühel emal seitse last? (Nädal) - Üks tamm, kaksteist haru, igas harus neli linnupesa, igas pesas seitse muna? (Aasta kuud, nädalad, päevad) Üks hani, kaks kaela? (Püksid) Susi risti aia peal, suu ammuli? (Särk kuivab) - Vihma kardab, külma ei karda? (Kasukas) - Üks kala, kaks saba? (Põll) - Kogu päeva kiips-kaaps, õhtul luts nurka? (Kingad) - Päeval mauk ja öösel soolikas? (Sokk) - Pisike poisike, raudsed juuksed? (Peahari) - Ise klaasist, inimese nägu peas? (Peegel) - Hani haljas, pea paljas, nina niinega seotud, saba veega leotud? (Saunaviht) - Tüdruk ühe silmaga? (Nõel) - Ümmargusem kui muna, pikem kui puu? (Lõngakera) - Keeletu, meeletu, varjab vara varga eest? (Lukk) - Istub kui isand, tolmab kui tont? (Korsten) - Hiir läheb auku, saba jääb välja? (Võti) - Mek-mäk mäe otsas, neli sarve peas? (Tuuleveski)
botaanilised ja põllunduslikud objektid: Lihane sard, ravvatse toe (hobune); Püha kuhi, pikk varras (kirik); Valged põllud, mustad peenrad (aknad); loomad, linnud, nende kogumid: Hall härg, mäda selg (või pudrusilmas); Hani haljas, pea paljas (saunaviht); Must koer, valge kurgualune (kirikuõpetaja); Raudne rott, villane saba (nõel ja lõng); inimesed, nende kehaosad: Pigine poisike, raudsed juuksed (peahari); Punane preili ja roheline kübar (porgand); Puust mees ja raudsed sukad (ader). B2a. Topeldatud lokatiivtuumad: `miski ~ keegi kuskil, osa temast ~ midagi juurdekuuluvat väljas ~ mujal': loomad, linnud, kalad: Harakas aidas, saba väljas (aidavõti); Härg kodu, sooled metsas (puu, palk); Kits keldris, keel väljas (tuli ahjus); inimesed: Preili tarõn, pleti välän 11
Too ka näiteid. 3. Mõistatused - žanri muutumise jälgimine tsentri ja perifeeria teooria abil Mõistatus on dialoogiline mäng, mis koosneb kahest osast – küsimusest (ülesandest) ja vastusest (lahendist). Eesti mõistatuste arhiivimaterjali hulgas on tuntumate esikümme järgmine. 1. Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets (metsas sead (käharpeaga poisike ajab välja))? – Inimene (+peahari). 2. Seest siiru-viiruline, pealt kullakarvaline ~-keeruline? – Sibul. 3. Lipp lipi peal (~Lipitud ja lapitud) ilma nõela pistmata? – Kapsas. 4. Harakas aidas, saba väljas ~ Hiir läheb auku, saba jääb välja? – Võti. 5. Neli hobust tallis, viies jookseb ümber talli? – Sukavardad Tsentraalsel alal 130 000 "tavalist e. klassikalist e. traditsioonilist e. pärismõistatust, mis
näiteks matmine pulmarõivais. Kindlasti ei maeta surnut paljajalu, surnul peavad kingad jalas olema. Surnule kaasa pandavad asjad Surnule pannakse kaasa igasugu asju kaasa, varem on neid pandud küll rohkem, kuid ka praegu siiski pannakse esemeid kaasa. Need asjad võivad sageli olla väga väikesed asjad, igapäevased tarbeasjad, enda välimuse eest hoolitsemise asjad või raha (teerahaks, teises ilmas läheb vaja). Kaasa võidi panna raha, nõel ja niit, saunaviht, seep, peahari/kamm, taskurätik, viinapudel, piip ja tubakas. Seletusteks võib olla, et surnul on neid asju teises ilmas vaja, kaitse surnu eest, elavate õnne säilitamiseks. Kaitse- ja tõrjeriitused Loorits: võõrad surmajõud on vallutanud keha. Lapsed ja nõrgad ei tohi olla surivoodi jalutsis (surnu pilgu oht), silmade sulgemine, magajate äratamine, peeglite, veenõude jt läikivate pindade kinnikatmine; läikivate ehete keeld, hing võib end mõne asjaga
annaabi.ee 
