Ehituskunstis on oluline ruumimõju. Mahulised objektid paiknevad ruumis ja nende vorm liigendab seda. Hoone jaguneb peafassaadiks (kõige enam avalikkusele esindatud külg, rohkem kaunistatud, peasissekäik on esile tõstetud) ning külgfassaadiks (maja ülejäänud küljed). Ehitusvorm ja ruumimõju võivad olla tugeva tundeelamusega. Ehituskunst on alati oma ühiskonna ja ideaalide kehastus. Ehituskunst jaguneb kaheks sakraalseks ehk kiriklikuks (on ehitatud pühal eesmärgil (jumalate austamiseks); kirikud, moseed, templid,
Naturalism jäljendab valimatult tegelikust. Stilisatsioon on looduslike vormide muutmine süsteemi sobivuse huvides. Idealiseerimine on looduslike vormide parandamine ideaalile vastavuse huvides. Kunstiteos on mingi kavatsuse teostamine mingis materjalis. Näitused said alguse 16-ndal sajandil, regulaarselt hakkasid need toimuma aga 18. saj. Visuaalse kunsti liigid on arhitektuur (oluline ruumimõju, mahulised objektid ruumis, nende vorm liigendab seda, hoone jaguneb peafassaadiks ja külgfassaadiks, alati ühiskonna ja ideaalide kehastus, ehitusvorm ja ruumimõju võivad olla tugeva tundeelamusega, jaguneb sakraalseks e. kiriklikuks ja proffaannseks e. ilmalikuks), skulptuurikunst (mahuline vorm, 3D, väljaraiumine (kivi, puit, jää; lõikamine, tahumine, nikerdamine; kõvast materjalist tükke välja lüües; vabalt välja raiumine (silma järgi), punkteerimine), modelleerimine (pehmest materjalist; voolimine; põletatud savi on keraamika), kokkukogumine e
Niiluse deltast Suessi maakitsus Punane meri. Abu simbeli Ülevaade templitest Templi põhiplaan: Kõige lihtsam templi tüüp oli nelinurkne, pealt suuresosas lahtine ja kõrgete müüridega muust maailmast eraldatud ehitis. Uue riigi ajal muutusid templite plaanid ja ülesehitus keerukamateks. Egiptuse templid mõjuvad väliselt rangetena, ei ühtki akent ega sammast, vaid suurejooneline ja pidulik monotoonsus. Templi kitsas külg on peafassaadiks, kus asub ka sissekäik. Sfinksidest või jääradest moodustus pikk allee, mis kaunistab templisse viivat teed. Peale sissekäiku asus esimene õu. Esimene õu oli täisnurkne, suur ja seda ümbritsesid neljast, vahel vaid kolmest küljest sammastega, mis moodustasid lahtised sammaskäigud. Edasi liiguti suurde ruumi sammassaali, mille lagi toetus sammastele. Näited: Amoni tempel Karnakis Amoni pühamukompleksi ehitised on paigutatud piki pühamut Niiluse-äärse sadamakoha ja
elanikonnale. Templi põhiplaan Kõige lihtsam templi tüüp oli nelinurkne, pealt suuresosas lahtine ja kõrgete müüridega muust maailmast eraldatud ehitis. Uue riigi ajal muutusid templite plaanid ja ülesehitus keerukamateks . Egiptuse templid mõjuvad väliselt rangetena, ei ühtki akent ega sammast, vaid suurejooneline ja pidulik monotoonsus. Templi seinu (pindu) katavad värvikirevad hieroglüüfid ja reljeefid jumalate ning valitsejate kujudega. Templi kitsas külg on peafassaadiks, kus asub ka sissekäik. Sfinksidest või jääradest moodustus pikk allee, mis kaunistab templisse viivat teed. Väravaehitise, pülooni, moodustasid kaks längus seinaga tornikujulist tiiba, mille vahel oli sissekäik, kitsas ning kõrge. Süvarihma simss, mis oli üks levinumaid motiive egiptuse arhitektuuris, kroonis ukse ülemis osa. Sissekäigu kõrval asusid mastid, mille otsas lehvisid lipud, et eemale peletada halvad vaimud
Kõige lihtsam templi tüüp oli nelinurkne, pealt suuresosas lahtine ja kõrgete müüridega muust maailmast eraldatud ehitis. Uue riigi ajal muutusid templite plaanid ja ülesehitus keerukamateks (Kangilaski 1997) . Egiptuse templid mõjuvad väliselt rangetena, ei ühtki akent ega sammast, vaid suurejooneline ja pidulik monotoonsus. Templi seinu (pindu) katavad värvikirevad hieroglüüfid ja reljeefid jumalate ning valitsejate kujudega. Templi kitsas külg on peafassaadiks, kus asub ka sissekäik. Sfinksidest või jääradest moodustus pikk allee, mis kaunistab templisse viivat teed. (Vaga 2000) Väravaehitise, pülooni, moodustasid kaks längus seinaga tornikujulist tiiba, mille vahel oli sissekäik, kitsas ning kõrge. Süvarihma simss, mis oli üks levinumaid motiive egiptuse arhitektuuris, kroonis ukse ülemis osa. Sissekäigu kõrval asusid mastid, mille otsas lehvisid lipud, et eemale peletada halvad vaimud
olulised on kuplitaolised domikaalvõlvid, meisterlik raiddekoor. Valjala kirik: Rajatud saare mõjukamasse keskusesse. Romaani stiilile iseloomulik poolümar apsiid ja väike ruudukujuine pearuumiga kabelitaoline ehitis. Lõunaküljel liitus hoonega väiksem nelinurkne ruum, millele arvatavasti 17. sajandil ehitati torn. 13. sajandi esimesel poolel alustati uue kolmetraveelise pikihoone ehitamist, kusjuures algkirik muutus kooriruumiks. Lääneseis on kujundatud peafassaadiks ja seda kroonib petiknissidega viil. Akendekompositsiooni all asub vimpergiga kroonitud ümarkaarne peaportaal. Portaali suurejoonelisus ja dekoormotiivide rikkalikus on omapärased ja ei ole sarnased kirikus esineva raidmotiividega. Üle fassaadi akende ulatub nurgakonsoolidega kaar pärineb ilmselt hilisemast ajast ning kuulus kilpkaarena kas kunagi ehitada kavatsetud (või ehitatud ja hiljem likvideeritud) eeskojale. Pärast seinamüüride valmimist alustati kiriku võlvimisega
elanikkonnale. Kõige lihtsam templi tüüp oli nelinurkne, pealt suuresosas lahtine ja kõrgete müüridega muust maailmast eraldatud ehitis. Uue riigi ajal muutusid templite plaanid ja ülesehitus keerukamateks. Egiptuse templid mõjuvad väliselt rangetena, ei ühtki akent ega sammast, vaid suurejooneline ja pidulik monotoonsus. Templi seinu (pindu) katavad värvikirevad hieroglüüfid ja reljeefid jumalate ning valitsejate kujudega. Templi kitsas külg on peafassaadiks, kus asub ka sissekäik. Sfinksidest või jääradest moodustus pikk allee, mis kaunistab templisse viivat teed. 8. Kirjeldage palun egiptuse poosi, mida kasutati pinnakunstis. Pinnakunstis valitses samasugune üldistamine ja stiliseerimine nagu vabafiguurideski. Egiptuse kunstnik tajus suurepäraselt inimkena proportsioone. Nagu skulptuuriski, nii oli ka siin orjade, võõramaalaste, loomade, lindude, kalade jne. kujutamine suhteliselt vabam ja
elanikkonnale. Kõige lihtsam templi tüüp oli nelinurkne, pealt suuresosas lahtine ja kõrgete müüridega muust maailmast eraldatud ehitis. Uue riigi ajal muutusid templite plaanid ja ülesehitus keerukamateks. Egiptuse templid mõjuvad väliselt rangetena, ei ühtki akent ega sammast, vaid suurejooneline ja pidulik monotoonsus. Templi seinu (pindu) katavad värvikirevad hieroglüüfid ja reljeefid jumalate ning valitsejate kujudega. Templi kitsas külg on peafassaadiks, kus asub ka sissekäik. Sfinksidest või jääradest moodustus pikk allee, mis kaunistab templisse viivat teed. 8. Kirjeldage palun egiptuse poosi, mida kasutati pinnakunstis. Pinnakunstis valitses samasugune üldistamine ja stiliseerimine nagu vabafiguurideski. Egiptuse kunstnik tajus suurepäraselt inimkena proportsioone. Nagu skulptuuriski, nii oli ka siin orjade, võõramaalaste, loomade, lindude, kalade jne
Hiljem on Tallinna Linnavalitsus teinud katseid Linnahalli tema soodsa asukoha tõttu mitmeid korda maha müüa ja/või lammutada. Hoone on sillaks, käiguteeks ja terrassideks, mis pakub palju vaateid nii merele kui ka vanalinnale. Hoonet varjavad bastionilaadsed muldehitised, mida ümbritseb parkla 1400 autole. Joonis 16 Vaatamata suurtele mõõtmetele ei tundu hoone liiga suur. Tem peafassaadiks on lai trepistik. Kujunduses on elemente, mida leidub juba aastatuhendeid paljude made arhitektuuripärandis (rõhutatud pikitelg, ehitusmahtude järgnevus, astmelisus, monumentaalsed trepid, kaaristud, klassikaline poolringi kujuline amfiteater). Põhiplaan on selge ja puhas; selle keskmeks on 4800 istekohaga amfiteatrikujuline universaalsaal. Kaarja tagaseina ülestõstmisel liitub see fuajee, garderoobi ja esinduslike trepistikega, moodustades liigendatud hiigelruumi merele avaneva
vaid I korruse kõige ida poolsemas varem mingi iseseisva ehitisena eksisteerinud ruumideploki ja selega läänes külgneva ruumi. Selle, praegusest poole väiksema raekoja lääne otsa all võis paikndeda 1333 mainitud kelder, sama hoone juurde kuulus arvatavasti ka esialgne kaaristu. Nüüdse pikkuse omandas raekoda 1372-74, mil seda kullassepa tänavani ulatunud juurdeegitisega täiendati. Uus ruumirikkam hoone oli ühekorruseline. Peafassaadiks oli kaaristu tagasein, kuhu praegugi avanevad mõned tookordse hoone keldriaknad. Kelder ise oli pisut madalam ja võlvimata. Suuremal või vähemal määral säilinud välismüüristiku kõrval on tookordsest raekojast pärit ka kaks ümarkaarse ülaosaga ava kaaristu tagaseinas. Ruumijaotuselt võiks selles kitsas, kuid pikas hoones eeldada üldlevinud diele-dornse- süsteemis siseplaneeringut, lääne poolset suuremat eeskoda ja ida poolset väiksemat raekambrit
annaabi.ee 
