Kui vaadata palju maksab auto kõige lihtsamas baasvarustuses, siis tndub et ta ei ole eriti kallis. Nii nagu reklaamis, aga seal ikka auto näidatakse kallimas varustuses, ja kui auto meeldis ostja läheb seda ostma. Aga siis avastab et auto polegi nii äge, ja ikka vaja veel velge ja nahkpolstri ja kõik teised asjad, sest autost ju tehtud reklaamist selline äge kuju. Kuigi see ei ole kõige suurem pettumus. Kõige põnevam algab peael auto ostu, inimene avastab et kindlasti peab auto läbima autoülevaatust ja erinevaid hoolduseid. Kuna autoga koos läheb garantii siis sa oled kohustatud ka kõiki neid läbima. Auto täiendkaup on garantii, see omaette koosneb ka hooldudest ja erinevatest tingimustest. Keegi tootjatest enam ei tee autot mis kestab kaua ja on vastupidav. Tehnoloogiat on ammu arendatud, aga nad ei kasuta neid selleks et vähendada kasutaja kulusi
kallinevad pidevalt, aga palgad ei tõuse, hoopis langevad. Mõned inimesed hakkavad toitu ja riideid varastama, et oma eluga toime tulla. Suur rahapuudus võib juhtida inimesed kuritegevusele, naised hakkavad raha eest oma keha müüma. Inimesed, kellel pole piisavalt raha, võivad samuti sattuda narkootikumid küüsi. Pidevalt vaesuses elamine võib viia mõned inimesed isegi enesetapuni. Rahal on suur võim inimeste üle. Inimesed, kellel on raha liiga palju, ei oska tihit sellega midagi peael hakata ja kalduvad raha ületähtsustama või langevad raha eest saadavate naudingute küüsi. Inimesed, kellel pole piisavalt raha, võivad sattuda kuritegevusse, narkootikumide mõjuvõimu või halvemal juhul sooritavad enesetapu. Raha läheb elus vaja parasjagu, nii et saaks maksta maksud ja osta eluks vajalikku ning elada murevaba elu. 6
Mõne aja pärast loobuti aga rahvakoosolekute kokkukutsumisest. Riigi tegelik valitsemine koondus nüüd valitseja kätte, keda kokkuleppeliselt kutsuti keisriks. Senatist sai keisririigi ajal valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Senatiga vastuolu võis siiski oluliselt Keisri tegevust piirata, selle pärast üritas Keiser senatiga alati läbi saada. Provintsid ja nende valitsemine Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peael ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid igaühega eraldi kokkuleppe. Sellist ülemvõimu poliitikat, mis arvestas kohalike olusid nimetasid roomlased põhimõtteks ,,jaga ja valitse". Kuna alistatud rahvaste ja riikide sõltuvustingimused olid erinevad, ei saanud nad ühiselt Rooma vastu välja astuda ja roomlastel oli võimalik õhtutada aeg-ajalt pingeid ning vastuolusid oma alluvate vahel. Samas ei seganud roomlased end tavaliselt vallutatud riikide
Teisel päeval pidid nad kõik komandandi juures käima allkirja andmas ja öeldi , et luba küsimata ei tohi külast lahkuda . Algul käisid nad keldris kartuleid sorteerimas, siis käisid härjarakendiga naaberkohovsist kartuleid toomas. Peale mai püha läksid nad äestama hobustega, aga hakkas lund sadama ja said lõunaks koju. Uno pandi traktoristile appi, ta oli haakia. Siis olid ainult lint traktorid. Heinaajal aga oli vanaema hobureha peael riisumas, Aino oli heinu kuhja tõstmas suure puuhanguga. Nende brigaad oli: Koigi vallast üks mees, Aino ja üks saksa mees. Riisumas oli neli kohalikku tüdrukut, nemad riisusid heina vaaludesse. Neli härjapaari oli lohistajatega heina vaahedest kuhja juurde vedamas. Nende härgade ajajad olid väikesed 8-9. aastased poisid ja tüdrukud. Nende brigaadis oli kaks Eesti poissi. Vanaema oli järelriisuja ja pidi pärast kuhja ümbruse ilusti korda tegema. Töö algas juba hommikul
Esimesena toimuvad muutused eeskätt majanduses, siis järgnevad poliitikas, ühiskonnakorralduses ja lõpevad kultuurilistes väärtustes. John Bodley (1982) · Piiride rikkumine, ülekaalukas sõjajõud ja administratiivsed ümberkorraldused. Tema näeb samuti kultuurimuutusi selles valguses, et normaalses olukorras ükski põlisrahvaste kogukond ei muutu, aga muutused toimuvad euroopaliku või ameerikaliku pealetungi tõttu. Kuidas domineeriv ühiskond peael surub: 3 järku Bodley arust: esimene piiride rikkumine (on mingi tasakaal, aga domineeriv ühiskond rikub seda tasakaalu saabub rohkem kaupmehi, misjonäri, ametnikke. Mingi hetk läheb emamaa esindajate hulk suureks ning seetõttu rikuvad nad igas mõttes piire. Põlisrahvastik hakkab protesteerima selle vastu, sellele järgneb teine etapp 18 ülekaaluka sõjajõu kasutamine. Emamaal on rohkem sõjalisi ressursse
ordu keeldus. Fr pani liivimaa seltskonna (ja oma vasallid) kirikuvande alla ja mossitas. Leedus oli suurvürst Gediminas. Rünnati Dünamündet. Leedulased tegid rüüsteretki: ordu piiras Riia sisse ja 1330 alistus. Tehti uus ordulinnus sinna. Gediminase kirjad. 1322/23 saatsid ka kirja paavstile, hansalinnadele, dominiiklastele jms. Kutsus maale kaupmehi, rüütleid, vaimulikke ja näitas tahet astuda ristiusku. Piiskopimeelsetele see hea. Niisiis said nad ordule peael sundida rahulepingu leedulastega. Aga rahu polnud kauaks. Ordu sõlmis Gediminase vastu lepingu Novgorodiga. Kui paavsti saadikud kohale tulid, ütles Gediminas oma ideedest lahti. Seega, kirjad võltsingud? Või kaval diplo manööver Gediminasel vms? Igatahes kirjad tehtud Riias. Ja ordut kahjustas. 1340. aastail konflikt Pihkvaga. Maade hõivamine Latgales oli veider. Piiskoppidel jama käes ja paluti abi ordult. Sõjas Pihkvaga sundis ordu osalema ka Tartu praostkonna
annaabi.ee 
