villane vaipseelik, mille asendas 19. sajandil algusel venepärane rüüd. 19. sajandi teisel poolel tuli koos uuemanäolise särgiga kasutusele tumesinine umbkuub. 20. sajandi algul tuli moodi must sukman. 19. sajandi esimesel poolel kuulus setu naiste ja neidude valge ülikonna juurde arhailine valgest linasest puusapõll. Sajandi teisel poolel see kadus, selle asemele ilmus etteseotav poeriidest või linasest põll. Peaehteks oli pidulikul puhul vanik, kuklas rippuvate siidpaeltega. Igapäevaselt kanti valget pearätti. Abielunaise peakate oli pikk käterätikutaoline linik, mille otstes olid värvilised triibud, sissekootud kirjad, tikand, narmad ja pits. Särkide kaunistused olid 19. sajandi esimesel poolel punase lõngaga tikitud või sisse kootud. 19. sajandi lõpul lisandus sellele sissekootud taimornament. Setu naiste uhkuseks olid rohked ja mitmekesised hõbeehted. Need moodustasid kogu varanduse
Varrukasuul on esileulatuv 11 cm pikkune käänis, nn käsulapid, mis kaetud suuremustrilise geomeetrilise ripskoelise villase poeriidega. Püstkrae on 4,5 cm kõrge ja 30 cm pikk, ahenevate otste ja linase labasest riidest voodriga. 11 Pikk-kuub tehti nii pikk, et seelik jäi selle alt umbes 10 cm ulatuses paistma. Peakatted Neiud käisid veel 19. sajandi esimesel poolel ja keskpaiku paljapäi. Juuste kooshoidmiseks ja ühtlasi peaehteks kandsid nad võrukujulist pärga. 19. sajandi esimese poole ja keskpaiga neiurõivastuse juures kanti ühtlase laiusega võrupärgi, mille kõrgus oli ERMi kogude põhjal umbes 6,5-8,5 cm. Järvamaal kaeti pärg mitmevärviliste riidelappidega, üldine oli aga, et pärg kaeti (s.t tõmmati piki võru) tollele ajale iseloomuliku lillelises koemustris siidlindiga. Eelistati sooje punakaid-roosakaid toone, kasutati ka kollakaid ja õrnsiniseid ning rohelisi pärgi. 19. sajandi alguse
Ortodontiline peakate 12 Turban 13 Loor ja ümber pea mässitud kate 14 Parukas 15 Peakatede eesmärgid 16-17 *Kaitse *Religioon *Mood Peakatede algus Kokkuvõte 18 Kasutatud kirjandus 19 Sissejuhatus Peakatedeks, peakateks või peaehteks nimetatakse iga elementi, mida kantakse peas. Peakateid võidakse kasutada erinevatel eesmärkidel: * kaitse (löökide, külma-, kuuma, vihma ja muude sademete korral, pimestuse, päikesepõletuse, päikesepiste, tolmu, saasteainete, jne korral) *juuste kinni hoidmiseks või nende korras hoidmiseks *kaunistuseks või moe järgimiseks *religioossel eesmärgil *meditsiinilisel eesmärgil *tagasihoidlikkuse; sotsiaalsete konventsioonide eesmärgil *teistest eristumise eesmärgil
(Cosgrave 2002) PUNK oli üks tähtsamaid sündmusi 1970ndate moes. 1977. aastal tegi Derek Jarman filmi Juubel, milles kujutati Inglismmad kuninganna Elizabeth I silmade läbi, kes käis läbi Londoni linnatänavate koos rahulolematu nooruki, töötu ja õnnetu heidikuga. Kobakate saabste, kettide ja neetide nahkjakkide juurde käisid ainsa võimaliku soenguvariandina hullumeelsetes värvides sarvedeks, piikideks või mohikaanlase peaehteks kujundatud juuksed. Kehaosade augustamine ja haaknõelad andsis imagole viimase lihvi.Pungi mõju jõudis mitte ainult uue laine tänavamoodi, vaid ka disaineriteni nagu Zandra Rhodes 1970ndatel ja hiljem Jean-Paul Gaultier. (Mulvey & Richards 1998) TEKSAD disainertiteksad sündisid 70ndatel, kuiGloria Vanferbilt, Fiorucci ja Calvein Klein tõid välja erineva lõike ja värviga püksid, mis mõnda aega olid populaarsemad traditsioonilistest markidest. (Mulvey & Richards 1998)
kingadega. Kümnendi lõpuks olid liibuvad (läbipaistvad kui ka ihuvärvi) seksikad rõivad saanud võidu laia lohvaka stiili üle. PUNK sündis tänaval suhteliselt lühiajalise protesti- ja kultusemoena. Selle stiili juurde käisid provotseerivad T-särgid ja ämblikmehemustriga mohäärsviitrid. Kobakate saabaste, kettide ja neetidega nahkjakkide juurde käisid ainsa võimaliku soenguvariandina hullumeelsetes värvides sarvedeks, piikideks või mohikaanlase peaehteks kujundatud juuksed. Kehaosade augustamine ja haaknõelad andsid imagole viimase lihvi. Teksad- disaineriteksad sündisid 1970ndatel (Cloria Vanderbilt, Fiorucci, Calvin Clein); erineva lõikega, värviga; denimteksad; teksaseid oli velvetist, elastikust ja leopardimustrilistena ning neid kanti koos spordijalatsitega või kauboi saabastega, ka ületõstetud kraega nahkjakiga; teksad olid kitsamad kui kunagi varem ning väga populaarsed. Aluspesu
mustade või pruunide ääretriipudega, randiga, hilisemad läbiruudulised. Erinevalt sõbast, mis võeti õigadele ühte külge pidi, kanti suurrätte diagonaalselt kokkumurtuna. 6 Juukseid kammisid nii naised kui neiud otselahku. 19.saj. esimesel poolellasti juuksed lahtiselt õigadele langeda. Sajandi teisel poolel hakati neid kahte patsi palmitsetult ümber pea, sajandi lõpul kuklas sõlmes kandma. Neiude peaehteks oli pärg. Pärja aluseks oli 2-3 sõrme laiune höövlilastudest võru, mis kaeti siidriidega või -lindiga, jattes lindiotsad kuklast rippu. äärtele kinnitati kardpitsist või -pealast kaunistusribad, tressid. Pärjavõrusid olnud müügil, 15 kop. tükk. Pärdi kandsid Ida-Virumaa neiud kaua, veel 1870. aastatel. Mitmel välitöödel küsitletu emal olnud laulatusel pärg peas. Abielinaiste traditsiooniliste peakatete eri vormide poolest on Kirde-Eesti rikas.
annaabi.ee 
