kandjat ning muudaks soengu omaniku võimalikult isikupäraseks. Lahk kuulus vaieldamatult moodsa soengu juurde. Ühel soengul võis olla ka kaks või enam lahku. Mõeldes juuste tervishoiu peale, soovitati aeg-ajalt juukselahkude asukohta siiski vahetada. Moes olid ka õhukesed otsatukad, mis eraldati lahuga ülejäänud juustest. Otsatukki võis kanda siledana, kuid levinum oli siiski otsatuka kähardatud variant Soengust endast pea kaunistamisel jäi väheseks, soovitati kanda ka peaehteid. Peaehteid hakati kandma Inglismaa eeskujul, kus need kuulusid õhtusoengu juurde. Suurem osa ehteid seoti paelana ümber pea, millest osa meenutas isegi kübara äärt. Soengukaunistustena olid Eestis kasutusel sametseosed. Kitsas must sametpael laubale köidetuna moodustas maitseka kaunistuse õhtusoengule. Õhtusoengute juures kasutati palju lokke ja neid soenguid võisid kaunistada paelad, suled, lilled, ilunõelad, diadeemid.
katta Abielunaised hakkasid katsetama uutmoodi soenguid - nad punusid suurema osa oma juustest patsi ja keerasid selle ümber pea, osa juustest langes vabalt alla Kasutusel olid parukad ja valejuuksed, mida valmistati nii siidist kui ka inimjuustest Peakatteid kaunistati sulgede ja juveelidega Itallannad kandsid 15. ja 16. sajandil sageli turbaneid. Madalmaades peeti lugu kapuutsist, prantslannad aga eelistasid sametmütsikesi. Naised kandsid ka laubapaelu. Peaehteid kaunistati luksusliku tikandi ja hinnaliste kividega MEIK Kõikide ühiskonnaklasside naised võtsid kasutusele põsepuna, näonaha toonija ja värvid, vähem levinuks jäid silmavärvid. Endiselt kasutati tinavalget alusmeigina Naised kasutasid elavhõbekloriidi, millega loodeti nahka silendada ning kõrvaldada laigud ja näonaha muud vead Meikimise suunaks oli naise loomuliku ilu rõhutamine Kuna pesemist ei harrastatud, siis sai üha enam tuult tiibadesse
selle kandja. Aafrika emad seovad oma lapse salli või riidetükiga selga. Last seljas kandes saab lapse eest hoolitsedes ka muid töid teha. Aafrika naiste riietus (Pilt nr. 3) 6 Meeste riietus Aafrikas näeb mehe riietusest, kas ta elab kõrbes või metsapiirkonnas, kas ta on põlluharija või kuningas. Aafrikas kantakse palju mütse ja peakatteid. Tseremooniatel kannavad mehed silmatorkavaid ja keeruka ehitusega peaehteid. Aafrika kõrbepiirkonnas kantakse avaraid rõivaid, et keha üle ei kuumeneks. Meestel on kottpüksid ja pealisriideks pikk puuvillane hõlst. Mõnes kohas kannavad mehed õla pealt kokku seotud puuvillast kangatükki. Sandaalide ja kingade valmistamiseks kasutatakse erinevaid materjale. Puust sandaalid kaitsevad jalgu kõrvetava liiva ning teravate astelde eest. Nahast kingad aga pakuvad kaitset igasugus ilmaga. Meeste tööd
“Vahtrapuu sügis” Külm näksib lehti vahtrapuult, (kikivarvul seistes näpitakse kord ühe, kord teise käega ees ülalt alla) neid keerleb, keerleb alla. (kätega ees ülalt alla spiraalikujulised liigutused) Vihm rabistab ja tõstab tuult, (käed ees ülal, sõrmede rippes liigutamine, siis käte paralleelsed lainetused ülal) uks talvele on valla. (käed laia kaarega eest kõrvale alla) Käeline tegevus Puulehekroonid Vahtra lehtedest saab teha toredaid peaehteid, kroone või lauakaunistusi. Selleks: murra esimene leht topelt kokku , tee sama teise lehega ning aseta osaliselt eelmise peale. Murra järgmine leht topelt üle eelmise ning jätka kuni oled saanud sobiva pikkuse. Krooni tegemiseks saab lõpu algusega kokku viia ning lehevarrega kinnitada. Vahtralehtedest roosid Korraliku kimbu jaoks korja umbes pool kilekotitäit värvilisi vahtralehti. Ära jäta neid kauaks kuiva õhu kätte seisma, sest kuivanud lehti enam voltida ei õnnestu. 1
zucchettot või õlest põimitud päikesekübrat petasost. Kuni12.sajandini polnud preestritel ja piiskoppidel peakatet ning nad viisid missad ja muudki tseremooniad läbi paljapäi. Õukondlaste rõivastuses mängis peakate, õigemini küll peaehe aga olulist osa, eriti kirikusse minnes. Parimad juveliirid mõtlesid õukondlaste jaoks välja üha uusi ja aina põnevamaid peaehteid. Keskaeg. LääneRooma riigile olid alates 4. sajandist osaks langenud omavahel vaenujalal olevate germaani hõimude läänegoodide, vandaalide, idagoodide, hunnide, anglite, anglosakside, jüütide ja frankide kallaletungid. Kõige muu hulgas hävitati ka korrapärane maanteede süsteem ning väljakujunenud mereteed, mis olid võimaldanud
zucchettot või õlest põimitud päikesekübrat petasost. Kuni12.sajandini polnud preestritel ja piiskoppidel peakatet ning nad viisid missad ja muudki tseremooniad läbi paljapäi. Õukondlaste rõivastuses mängis peakate, õigemini küll peaehe aga olulist osa, eriti kirikusse minnes. Parimad juveliirid mõtlesid õukondlaste jaoks välja üha uusi ja aina põnevamaid peaehteid. Keskaeg. LääneRooma riigile olid alates 4. sajandist osaks langenud omavahel vaenujalal olevate germaani hõimude läänegoodide, vandaalide, idagoodide, hunnide, anglite, anglosakside, jüütide ja frankide kallaletungid. Kõige muu hulgas hävitati ka korrapärane maanteede süsteem ning väljakujunenud mereteed, mis olid võimaldanud
aureus't, seega lisaks füüsikalisele ohule võivad väljalangenud juuksed olla nende bakterite allikaks toidus. Seetõttu on vajalik, et töötajad kannaksid peakatet ning peseksid regulaarselt juukseid ja pead. Soovitav on kasutada mütsi all juuksevõrku. Tootmisruumides ei tohi juukseid kammida ja peakatet kohendada. Juuste kammimisel tuleb ära võtta kaitseriietus, sest väljalangenud juuksed võivad kukkuda töötaja riietele. Töötajad ei tohi peakatte all kanda klambreid ega muid peaehteid, kuna need võivad kukkuda tootesse. Kui vuntsid ega habe pole korralikult pöetud, peab neid katma. Lühikeseks pöetud habeme ja vuntside puhul pole spetsiaalsed katted vajalikud, kuna karvade langemine näopiirkonnast on minimaalne. Nina, suu ja kõrvad Ligikaudu 40% täiskasvanutest kannab S. aureus't ninas ning 15% kätel. Köhimise ja aevastamise tulemusena paisatakse keskkonda hulgaliselt mikroorganisme, mis võivad sattuda tootesse
annaabi.ee 
