4 -2,7 3 A= 6 2 0 2. RUUTMAATRIKS m=n 1 3 2 A= 0 1,2 4 2 1 2 PEADIAGONAAL moodustavad võrdsete indeksitega elemendid (Nt.: a11, a22, ... ann). KÕRVALDIAGONAALi moodustavad peadiagonaaliga risti olevad elemendid. 3. DIAGONAALMAATRIKS peaelemendid on 0-st erinevad, aga väljaspool peadiagonaalist on nullid. 1 0 0 A= 0 3 0 0 0 5 4. ÜHIKMAATRIKS tähistatakse (E) või (I) (selle peadiagonaali kõik elemendid on ühed). 1 0 0 E (I) = 0 1 0
.. a mn m1 A= . Lühemalt on võimalik maatriksit esitada kujul: aik A= mn . Maatriksi erikujud: 1. Kui m = n, siis nimetatakse maatriksit ruutmaatriksiks. Ruutmaatriksi võrdsete indeksitega elemendid aii moodustavad peadiagonaali ja peadiagonaaliga ristuvad elemendid moodustavad kõrvaldiagonaali. 2. Kui m = 1, siis nimetatakse maatriksit maatriks-reaks ehk üherealiseks maatriksiks; näiteks A = ( 3 5 2,6 7 ). 3. Kui n = 1, siis nimetatakse maatriksit maatriks-veeruks ehk üheveeruliseks maatriksiks; näiteks 4,5 2,3 3,2 12 A= . Viimast kahte maatriksit nimetatakse ka vektoriteks. 4
.. a 2 n . . . . a am2 ... a mn A= m1 . Lühemalt on võimalik maatriksit esitada kujul: A = ( aik ) mn. Maatriksi erikujud: 1. Kui m = n, siis nimetatakse maatriksit ruutmaatriksiks. Ruutmaatriksi võrdsete indeksitega elemendid aii moodustavad peadiagonaali ja peadiagonaaliga ristuvad elemendid moodustavad kõrvaldiagonaali. 2. Kui m = 1, siis nimetatakse maatriksit maatriks-reaks ehk üherealiseks maatriksiks; näiteks A = ( 3 5 2,6 7 ). 3. Kui n = 1, siis nimetatakse maatriksit maatriks-veeruks ehk 4,5 2,3 - 3,2
. . . . a am2 ... a mn m1 Lühemalt on võimalik maatriksit esitada kujul: A = ( aik ) mn. Maatriksi erikujud: 1. Kui m = n, siis nimetatakse maatriksit ruutmaatriksiks. Ruutmaatriksi võrdsete indeksitega elemendid aii moodustavad peadiagonaali ja peadiagonaaliga ristuvad elemendid moodustavad kõrvaldiagonaali. 2. Kui m = 1, siis nimetatakse maatriksit maatriks-reaks ehk üherealiseks maatriksiks; näiteks A = ( 3 5 2,6 7 ). 3. Kui n = 1, siis nimetatakse maatriksit maatriks-veeruks ehk 4,5 2,3 üheveeruliseks maatriksiks; näiteks A = - 3,2 .
kuldsest lõikepunktist, mis on tähelepanu keskmes. See punkt on kellaosutil poole viie asendis, kuhu asetatakse taldrikul see komponent, mida soovitakse esile tõsta tavaliselt põhikomponent, näiteks liha või kalatükk. Vasakukäelistel on see punkt peegelpildis kella poole kaheksa asendis. Serveerides on tähtsad ka diagonaaljooned, millest peadiagonaal läbib kuldse lõikepunkti ja taldriku keskpunkti ning abidiagonaal on peadiagonaaliga risti. Kui praad koosneb kahest komponendist, asetatakse põhikomponent kuldsesse lõikepunkti ning teine komponent (nt põhilisand) peadiagonaali pidi ülespoole. Kui praad koosneb kolmest komponendist, pannakse põhikomponent kuldsesse lõikepunkti, põhilisand abidiagonaali alumisele osale ja teine lisand abidiagonaali ülemisele osale. Kastmed serveeritakse kas roaportsjonis või erladi. Serveeritakse kastmekannudes või kaussides, mille all on alustaldrik
annaabi.ee 
