Hallolluse moodustavad närvirakkude kehad ja valgeolluse moodustavad jätked. Hallollusel eristatakse eesmini, külgmisi ja tagumisi sarvi. Tagumistes sarvedes paikneb tundlikkust juhtivate teiste närvirakkude keha. Tagumisi kutsutakse ka sensoorseteks. Eesmistes sarvedes olevaid kutsutakse motoneuronid. Neid on kahesuguseid: alfa motoneuronid ja gamma motoneuronid. Alfa motoneuronite kaudu juhitakse tahtelisi liigutusi, need on saanud vastava käskluse saanud peaajukoorest. Gamma motoneuronite kaudu juhitakse seljaaju poolt lihaste toonust. Hallollus on liblika kujuline. Seljaaju on segmentaalse ehitusega, igas seljaaju lülis paikneb üks segment. Enne seljaajju sisenemist on tagumiste juurte koostises moodustis, mida kutsutakse spinaal kambjoniks. Aferentseteks kutsutakse selliseid juhteteid, mis lähevad keskustesse Eferentsed täidesaatvad, nende kaudu saadetud närviimpulss moodustab mingisuguse .
Tahteline kontroll põie tühjenemise üle pole mitte kaasa sündinud, vaid omandatakse esimeste eluaastate jooksul. Kusepõie tühjenemine kujutab enesest refleksi. Põide kogunenud uriin venitab järkjärgult põie seinu, mis tekitab täispõietunde, täiskasvanul umbes 300400 ml juures, lapsel väiksema koguse juures. Täispõietunne saab tekkida üksnes siis, kui põie venitusest tekkinud erutus levib tundenärvide kiududelt seljaajju ja sealt mööda ülenevaid juhteteid peaajukoorde. Peaajukoorest lähtuvate alanevate närviimpulsside abil on võimalik tahteliselt kontrollida seljaaju ristluupiirkonnas asuvate närvikeskuste talitlust ja sealt omakorda sulgurlihaste talitlust, seega hoida põie tühjenemist tagasi või kutsuda esile. Tahteline kontroll on aga võimalik üksnes siis, kui ühendus pea- ja seljaaju ning seljaaju ja välimise sulgurlihase vahel on terve. Selle ühenduse katkemisel on põis mõned
Ajutüve keskosas asuvad hajutatult närvirakkude kogumid, mis on läbi põimunud mitmes suunas kulgevate väliselt võrgustikku moodustavate närvikiududega, sellest tulenebki retikulaarformatsiooni nimetus. Kõie üldisemalt võib eristada RF ülenevaid ja alanevaid mõjusid. RF ülenevad mõjud: *aferentsed teed toovad infot seljaajust, väikeaajust, taamusest, hüpotalamusest, basaalganglionistest, peaajukoorest ja meelesüsteemidest. *RF mõju on vajalik ärkvelolekuks, tähelepanireaktsioonide ja orienteerumisreflekside teostumiseks. RF erutuvaid mõjusid tasakaalustatakse pidurduvatega. Niiviisi hoitakse ära suurajukoore hüperaktiivsuse teke. RF alanevad mõjud võivad olla kas pidurdavad või erutavad. Pidurdavad mõjud pärinevad täielikult piklikaju piirkonnast. 32. Ajusilla ja väikeaaju ehitus ning talitlus. Tagaaju koosseisu kuuluvad sild ja väikeaju
tuumad. · Piklikaju närvikeskuste kaudu toimuvad reflektoorsed tegevused- imemine,neelamine,oksendamine, aevastamine,köha. Retikulaarformatsioon: Nimetus tuleneb sellest, et ajutüve keskosas asuvad hajutatult närvirakkude kogumikud, mis on läbi põimunud võrgustikku meenutavate närvikiududega. Retikulaarformatsiooni ülenevad mõjud: Aferentsed teed toovad infot seljaajust,väikeajust,talamusest,hüpotalamusest,basaalganglionidest,peaajukoorest, meelesüsteemidest. Aferentsed kiud moodustavad RF neuronitel sünapse. RF mõju on oluline ärkvelolekuks,tähelepanureaktsioonide,orienteerumisreflekside teostamiseks. RF abil saab muuta meelesüsteemidelt lähtuvat sensoorset infot kuni kortikaalsete mõjudeni välja. RF erutavaid mõjusid tasakaalustatakse pidurdavatega, nii hoitakse ära suurajukoore hüperaktiivsuse teke. RF võtab osa kogu organismi vegetatiivsete ja homöostaatiliste reaktsioonide korraldamisest.
Piklikaju närvikeskuste kaudu toimuvad reflektoorsed tegevused- imemine,neelamine,oksendamine, aevastamine,köha. Retikulaarformatsioon: Nimetus tuleneb sellest, et ajutüve keskosas asuvad hajutatult närvirakkude kogumikud, mis on läbi põimunud võrgustikku meenutavate närvikiududega. Retikulaarformatsiooni ülenevad mõjud: Aferentsed teed toovad infot seljaajust,väikeajust,talamusest,hüpotalamusest,basaalganglionidest,peaajukoorest, meelesüsteemidest. Aferentsed kiud moodustavad RF neuronitel sünapse. RF mõju on oluline ärkvelolekuks,tähelepanureaktsioonide, orienteerumisreflekside teostamiseks. RF abil saab muuta meelesüsteemidelt lähtuvat sensoorset infot kuni kortikaalsete mõjudeni välja. RF erutavaid mõjusid tasakaalustatakse pidurdavatega, nii hoitakse ära suurajukoore hüperaktiivsuse teke. RF võtab osa kogu organismi vegetatiivsete ja homöostaatiliste reaktsioonide korraldamisest. RF kaudu
annaabi.ee 
