,,VANA HEA ROOTSI AEG?'' 17.sajandi keskpaigas, kui Rootsi kuningad pdsid aadli igusi piirata ning anda Eesti talurahvale peaaegu sama- suguseid igusi, mis olid Rootsi talurahval, kes olid vabad. Kuivrd kuiningad ka pdsid, oma tahtmist nad ei saanud. Sellepeale kogunesid aadlikud kohe rtelkondadesse, sest oma igusi tuli ju kaitsta. Ning kik koos ol- les on vim ja jud tugevam. Kuningad arvasid, et nad ei suudagi aadlike igusi piirata, kuni ilmus Karl IX, kes li korra majja. Samuti toimus tema valitsemis ajal reduktsioon. Misnikud pidid pool oma sissetulekust rendina riigile maksma. Nd visid talupojad rmustada. Talupoegade koormised seati vastavusse talu majandusliku seisuga. Kik see mr- giti vakuraamatusse
lbutsemas ja ka ppimas. Jaanus oli juba viieteistaastane. hel peval istus ta oma tku selga ja ratsutas ksinda lossi poole. Tee peal tuli talle vastu kaks ratsanikku. Need olid Oodo ja Emiilia. Nad sitsid vidu Prohveti- Prdi koopani. Kui nad Jaanuse juurde judsid otsustas Oodo, et tema enam enda mraga sammugi ei sida. Vaid hoopiski Jaanuse tkuga. Kui nad olid natuke aega ratsutanud ja Prohveti- Prdi koobas hakkas paistma, kihutas Oodo Jaanuse ja Emmi eest ra. Teised pdsid talle jrele minna. Jaanus ja Emmi ngid, kuidas tkk teepeal olevast august le hppas ja edasi ilma koormata metsa jooksis. Kui Jaanus ja Emmi kohale judsid, lamas Oodo maas. Jaanus kkitas ta kohale ja rebis sdame lhedal olevad riided lahti ja kuulas krvaga sdant ja tles, et Oodo on vaid minestanud. Jaanus vttis Oodo endale selga ja hakkas teda Prohveti- Prdi koopa poole tassima. Kui Jaanus koopa juurde judis oli Oodo ikka veel uimane. Prohveti- Prt andis Oodole mingit lbipaistvat mrjukest juua
rolli. Eriefektide (nitleja tstmiseks lava kohale) oli valmistatud kraanataoline seadeldis. Pidustusele valiti vlja kuus etendust, kolm lbusat nitemngu e. komdiat ning kolm tsise sisuga teost e. tragdiat. Nende kigi kulusid kattis rikaste kodanike seast valitud rahastaja. Kik ettekandmisele psenud td said auhinna. Komdiad kujutasid eelkige igapevast poliitilist elu, tragdiad aga phinesid tuntud mtoloogilistel seedel. Nitekirjanikud pdsid inimestele enamasti tuttavatest tragdiatest vlja tuua moraalse iva. Kreeka teatris kehtis kolme htsuse reegel: aja-, koha- ja tegevushtsus. Kuulsaimad tragdiakirjanikud olid Aischylos (Oresteia) ja Sophokles (Kuningas Oidipus) Kreeka teater on alus kogu Maailma teatrile. 13) OM- miks, kus, tegevused 776 eKr Olmpiamngud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare lneosas Elise maakonnas asunud pha paigas. Iga nelja aasta jrel. Zeusi phamus Olmpias Luna-Kreekas.
Haridust hinnati Roomas. Eeskuju veti kreeklastelt. Haridust peeti oluliseks. Naised ei kinud koolis. Hariduse osathtsus vhenes keskajal. Kirjaoskajad inimesed olid siis vaimulikud, mungad. Tegid lesthendusi, mberkirjutisi. Uusi tekste kirjutati, aga vhe. Kirjakeeleks oli ladina keel. Leidus neid, kes tundsid laialdasemat huvi oma elupiirkonna suhtes. Mdid ja muinasjutud silisid Euroopa realadel (Iirimaa, Island). Kirik ei suhtunud mtidesse hsti ja need kuulutati valeks. Nende asemel pdsid vaimulikud edasi kanda jumalasna mtide jms asemel. realadel silis folkloor paremini. Islandi eepika: Vanem Edda teadaolevalt vanim Germaani ja Phjala himude leskirjutis, mlestis, primused ja mdid. Kirja pandud Islandil. Silinud 37-osalisena. Kirja pandud 10-12.sajandi paiku. Loomiseaeg ulatub rahvaste rndamise aega vi veel varasemasse aega. Ei moodusta terviklikku ksitlust, kuid seostuvad omavahel, kohati vasturkivad, tegelased sama. leskirjutamine polnud sstemaatiline
ja rnnakuid liivlaste ning latgalite aladele. 1210. a. - Eestlaste viduga lppenud mera lahing. 1212. - 1215. a. - Slmiti kolmeks aastaks Toreida vaherahu. 1217. a. - Otep piiramine, sakslased ldi sealt minema 21. september 1217. a. - Madisepeva lahing - eestlaste juht Lembitu sai seal surma ja ka liivlaste juht Kaupo. 1219. a. - Taani kuningas Valdemar II sekkus baltikumis peetavasse rististta ja vallutas Tallinna. 1219. - 1920. a. - Viduristimine Phja-Eestis (thendas seda, et kik pdsid ise ristida niipalju alasid kui oli vimalik, Taani pool ja liivlaste/sakslaste pool niteks). 1220. a. - Rootsi kuningas rajas oma tugipunkti Lihulasse ja hakkas samuti mberkaudset rahvast ristima. 1222. a. - Maabus Valdemar II Saaremaale ning ritas seda vallutada. 1223. a. - Eesti alad (v.a. Tallinn) puhastati sakslastest. 1224. a. - Sakslased vallutasid Eesti alad tagasi (v.a. Saaremaa) 1227. a. - Vallutati kik Eesti alad ja sellega oli muistne vabadusvitlus meie jaoks lppenud
Serbia vastu sooritatud karistusaktsioon ei toonud 1914. aastal Austria-Ungarile mingit edu ning nende ved kaotasid surnutena le 40 tuhande mehe.[2] Kui Trgi astus stta Keskriikide poolel tekitas see Kaukaasia, Egiptuse ja Mesopotaamia rinde. 23. augustil kuulutas Saksamaale sja Jaapan ja vallutas Vaikse ookeani saartel olevad Saksa kolooniad. 7. novembril vallutas Jaapan Hiinas Qingado kindluse, mis kuulus Saksamaale. [redigeeri] 1915 Austria-Ungari mgiktid 1915. aastal pdsid Antandi riikide ved lbi murda lnerinnet, mis aga ei linud neil korda. Sakslased piirdusid lnerindel peamiselt kaitsega. 22. aprillil kasutasid sakslased Teises Ypres'i lahingus kloori sisaldavat mrkgaasi, mis phjustab lmbumissurma kopsudesse koguneva vedeliku tttu. Kloori pihustati survepaakidest allatuult ning tunni ajaga jeti selle tttu maha le 7 km pikkune rindelik. Gaasimrgituse sai 15 000 sdurit, nendest 5 000 suri. Siiski suutsid liitlased end kiiresti koguda ja sakslased ei olnud
annaabi.ee 
