anorgaanilise päritoluga. Anorgaaniliste pigmentide toonid erinevad üksteisest keemilise ehituse eripärade, näiteks osakeste suuruse tõttu. Pigmendi tera suurusest, kujust ja struktuurist sõltuvad ka värvi ehedus ja läige. Värvi kattevõime sõltub pigmendi murdumisnäitajast ja osakeste peenusest. Esimesed pigmendid olid pärit kivimitest, savist ning loomsetest ja taimsetest allikatest Kaks kõige esimest kunstlikku pigmenti olid pliivalge (pliikarbonaat, PbCO3)2Pb(OH)2) ja Egiptuse sinine. Pliivalget tehti plii ja äädika (etaanhape, CH3COOH) segamisel. Egiptuse sinine on kaltsiumvasksilikaat ning seda tehti vasemaagiga (näiteksmalahhiidiga) värvitud klaasist. Neid pigmente kasutati juba teisel aastatuhandel ekr Loodusliku päritoluga raudoksiidpigmendid on värvitööstuses enimkasutatavad värvilised pigmendid. Neid, välja arvatud kollast pigmenti, iseloomustab hea valgus-, vee-, leelise- ja kuumakindlus. Anorgaaniliste pigmentide hulgas on
1) BaCl2+ FeSO4 BaSO4 + FeCl2 - Tekkinud lahus oli hall 2) BaCl2 + CuSO4 BaSO4 + CuCl2 - Tekkinud lahus oli sinine 3) K4[Fe(CN)6]2 + CuSO4 Cu2[Fe(CN)6] + K2SO4 4) H2SO4 + AgNO3 HNO3 + Ag2SO4 - Tekkinud lahus oli valge 5) H2SO4 + Pb(NO3)2 2HNO3 + PbSO4 -Tekkinud lahus oli valge 6) CoCl2 + Na2CO3 CoCO3 +2 NaCl -Tekkinud lahus oli lilla 7) CuSO4 + Na2CO3 CuCO3 + Na2SO4 -Tekkinud lahus oli helesinine 8) Pb(NO3)2 + Na2CO3 PbCO3 + 2NaNO3 -Tekkinud lahus oli valge 9) MgCl2 + Na2CO3 MgCO3 + 2NaCl -Tekkinud lahus oli valge 10) 2AlCl3 + 3Na2CO3 Al2(CO3)3 + 6NaCl -Tekkinud lahus oli valge 11) CuSO4+ K3[Fe(CN)6] K2SO4 + Cu3[Fe(CN)6]2 Keemia praktiline töö Happed ja alused (VIII) 1. Oli vaja määrata kas aine oli hape, alus või vesi. 1+ M Ei toimunud reaktsiooni 1+ F Muutus lillaks, seega lahus oli aluseline
tekivad bakterite ja seente elutegevuse tagajärjel. · Omane ladestumine keskkonnas ja organismides Kaadmium. Kaadmiumi tekib värvitööstuses. Kasutatakse raudade roostetamise vastu CdS sadestub mudasetetesse. Tekib palju ka prügipõletustehastes. Organismis on püsiv ja akumuleerub Plii. Ogranismis ei aurustu, ohtlik ioonsel kujul. Pliid tekitavad keskkonda: autotööstus, värvide koostises, põlevkivi tuhast PbS ja PbCO3 ioonsel kujul looduses sadeneb. Hg-elavhõbe. Akumuleerub organismis, aurustub kergesti, suur erikaal, hea voolavus · Taime-ja putukatõrje vahendites · Moodutab metallidega sulameid- amalgaamid · Loodusespuhtalt ja ühenditena · Keskkonda satub prügipõletustehastest · Põhjasetetesse imbub · Orgaanilised Hg ühendid väga mürgised Asbest- anorgaaniline ühend, kristalne, kiudne silikaatmaterjal. Keskkonnale ohtu ei kujuta.
keskkonnas lagunemisel vabanenud H2S-ga. Galeniit (pliiläik) PbS. 86,6% Pb, 13,4% S. Kristalliseerub kuubliselt. Esineb enamasti teraseliste agregaatide või kivimisse kasvanud teradena. Värvus pliihall. Kriips hallikasmust. Metalliläige. K 2 -3, E 7,4-7,6. Lõhenevus täiuslik. Leidub peam. ainult hüdrotermaalsetes leiukohtades. Maapinnal hapendub ja kattub algul püsiva PbSO4 koorikuga, mis hiljem CO2 mõjul muutub PbCO3-ks. Tähtsaim pliimaak. Püriit FeS2. 46,6% Fe, 53,4% S. Esineb sageli hästi väljakujunenud kuubliste kristallidena, mille tahkuddel on viirutus. Settekivimeis leidub sageli püriidi konkretsioone, püriidistunud kivistisi ja kobarjaid ning neerukujulisi nõrgvorme. K 6-6,5, E 4,9-5,2. Värvus õlgkollane kuni kollakaspruun ja kirju, kriipsu värvus pruunikasmust, läige metalliline. Looduses kõige levinum sulfiid, tekib väga mitmesugustes geol. protsessides
Pliisisalduse kasvu Läänemeres on jälgitud sete põhjal, kusjuures on täheldatud, et pliisisaldus on suurenenud vastavalt industrialiseerumise levikule Kesk-Euroopast põhja suunas. Aine kandumist veekogudesse ja selle kontsentratsiooni piirab pliiühendite vähene lahustuvus. Metalli kujul esinev plii oksüdeerub hapniku mõjul lahustuvaks iooniks happelistes oludes. Koos jõesetetega kandub vastuvõtvatesse veekogudesse pliid, kuid see element settib kiiresti näiteks karbonaadina PbCO3. Happelistes oludes nii plii sulfiidide kui ka karbonaatide lahustuvus kasvab. Happelisuse suurenemise tõttu tõuseb plii lahustuvus, ja pinnasest satub vette rohkem pliid ning seega võib graniitaluspinnaga aladel tekkiv happelisuse suurenemine esile kutsuda plii lahustumist. /33/ 2.1.2 Kaadmium (Cd) CAS nr. (7440-43-9) Kaadmium on Eestis kantud veekeskkonnale ohtlike ainete nimistusse üks /7/. Mereorganismides on kaadmiumi määramine ette nähtud nii
annaabi.ee 
