edasi-tagasi löödi. Pärandusena roomlastelt arenes mäng edasi Itaalias, kus tunti selle kahte varianti: ‘’Giuco di pallone’’ ehk pallimäng ja ‘’Giuco dela corda’’ ehk köiemäng. Itaaliast levis mäng edasi teistesse riikidesse, eelkõige Prantsusmaale, kus algselt mängiti ‘’tennist’’ kloostrites, mis hiljem pälvis suurt populaarsust terves riigis. Umbes 13. sajandi paiku hakati mängu nimetama ‘’jeu de paume’’ ehk peopesa mäng. 14. sajandil võeti kasutusele erilised kindad ja veel umbes sajand hiljem löögivahendid, mida nimetati ‘’paume raquetiks’’ ehk peopesa reketiks. Need kujutasid endast puust raami ning sellesse oli tõmmatud pärgamendi tükid, mis hiljem asendus pingutatud nööridega või naharibadega. Mängijate vahele oli tõmmatud nöör ja palli löödi käega üle selle (Põldmäe, Ulman 2013: 5). Esimesed reeglid anti välja 1590. aastal. 16. Sajandil levis
lähedal paiknevasse pallimängusaali LA SALLE DU JEU DE PAUME6. Naabermajast toodi laud ja mõned toolid. Koostati lühikese vande tekst7, millega tõotati jääda kokku seni, kui kuningriik saab konstitutsiooni. Seda vannet loeti suure vaimustusega ette lauale roninud vanimale ja kõige lugupeetavamale saadikule astronoom BAILLY'le8 [bai´ji]. Selle üleva hetke on inimkonnale jäädvustanud kunstnik J. L. David9 maaliga "Pallimängusaali vanne" (Le Serment du Jeu de paume). 4 Sieyès [sje´jess], Emmanuel Joseph (1748 1836) hüüdnimega abbé Sieyès; kolmanda seisuse esindaja Generaalstaatides; Suure rev-i algataja ja lõpetaja; tema ettepanekul kuulutaski kolmas seisus end Rahvuskoguks, millest sai peagi Asutav Kogu; Inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks autoreid; targa poliitikuna vältis kõiki poliitilisi klubisid; mängis otsustavat rolli 18
aastal, usaldati neljandate olümpiamängude korraldamine Roomale, kuid itaallased loobusid olümpiamängude läbiviimisest 1906. aastal majanduslike raskuste tõttu. Olümpiamängude korraldamisest olid aga huvitatud inglased. ROK kinnitas Londoni olümpialinnaks 1907. aastal Haagis oma 9. istungil. Spordialad: kergejõustik, jalgpall, sõudmine, vehklemine, ujumine, vettehüpped, veepall, poks, maadlus, purjetamine, jalgrattasport, võimlemine, laskmine, jeau de paume, lacrosse, polo, vibulaskmine, ragbi, maahoki, rackets, veemotosport, tennis ja iluuisutamine. Stockholm 5. mai 22. juuli 1912 Olümpiamängudest võttis osa 28 riiki 2547 sportlasega. Esmakordselt osalesid olümpiamängudel Egiptus, Jaapan, Luksemburg, Portugal ja Serbia. Esmakordselt olid programmis nüüdseks klassikalisteks kergejõustikualadeks saanud 5000 ja 10 000 m jooks ning 4×100 ja 4×400 m teatejooks. Uue alana oli kavas maastikujooks.
lähedal paiknevasse pallimängusaali – LA SALLE DU JEU DE PAUME6. Naabermajast toodi laud ja mõned toolid. Koostati lühikese vande tekst7, millega tõotati jääda kokku seni, kui kuningriik saab konstitutsiooni. Seda vannet loeti suure vaimustusega ette lauale roninud vanimale ja kõige lugupeetavamale saadikule astronoom BAILLY’le8 [bai´ji]. Selle üleva hetke on inimkonnale jäädvustanud kunstnik J. L. David9 maaliga “Pallimängusaali vanne” (Le Serment du Jeu de paume). 4 Sieyès [sje´jess], Emmanuel Joseph (1748 – 1836) – hüüdnimega abbé Sieyès; kolmanda seisuse esindaja Generaalstaatides; Suure rev-i algataja ja lõpetaja; tema ettepanekul kuulutaski kolmas seisus end Rahvuskoguks, millest sai peagi Asutav Kogu; Inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks autoreid; targa poliitikuna vältis kõiki poliitilisi klubisid; mängis otsustavat rolli 18
muuhulgas epaazi, mis1791. aastal tõi Voltaire´i põrmu läbi mitme provintsi Pariisi Pantheoni. 1790. aastal tellis Asutav Kogu Davidilt maali, mis kujutaks kolmanda seisuse vandeandmist Pallimänguhoones 20. juunil 1789. Säilinud on väga palju joonistusi ja eskiise sellele maalile. David joonistas sündmuses osalenute portreid, ühendas need liikuvates poosidas figuuridega, joonistas arvukalt figuurigruppe. Maal ise "Vandetõotus Jeu de Paume´is" jäi lõpetamata. Davidi tegevus revolutsioonipäevadel oli mitmekesine. Koos sõprade ja mõttekaaslastega astus ta kunstnike vaba ühenduse, mis erinevate nimetuste all eksisteeris aastal 1790-1794. Aastast 1790 kuulus David jakobiinide klubisse ning oli 1793. aastast selle president. 1792. aastast oli ta ka Rahvuskonvendi liige. Seal võitles ta revolutsioonieelse kunstiorganisatsiooni vastu niikaua, kuni 8. augustil 6 1793
puit-, asfalt- või betoonkattega kaldringrada, laius 4-10 m, eelistatavaim pikkus 333,33 m, kalle kurvides 20-35 kraadi, sirgetel 3-7 kraadi. Velodroomil toimuvad jalgrattaspordi trekivõistlused. Spordialade loend · Aeroobika - Aerutamine - Airsoft - Akrobaatika - Allveeujumine - Alpinism - Ameerika jalgpall - Antiikne kettaheide - Austraalia jalgpall Autosport · Jahilaskmine - Jalgpall - Jalgrattasport - Jeu de paume - Jooks - Judo - Jäähoki - Jääpall Jääpurjetamine · Kabe Kahevõistlus - Kahvpall - Kaljuronimine - Karate - Kardisõit Kaugushüpe - Kaugusvettehüpe - Keegel Kelgutamine Kendo - Kepiga vehklemine - Kergejõustik - Kettaheide - Kiiking - Kiiruisutamine Kolmikhüpe - Korfball Korvpall - Kreeka-rooma maadlus - Kriket - Kroket - Krossijooks - Kujundujumine - Kurling Kuulitõuge Kõrgushüpe Käimine Käsipall -
annaabi.ee 
