erksad klaasikuubikud · Peamised värvid heleroheline, kuld, külm helesinine ja lillakas ooker Basiilika § Mosaiikidel on kujutatud sümboolseid motiive ning piiblistseene ja pühakuid. § Mosaiikpildid olid ajalugu jutustavad. § Tähtis oli isikute äratundmine ja nende hingestatuse kujutamine. Basiilika § Kõik figuurid olid rikkalikult rõivastatud ning keha polnud peaaegu üldse tunda. § Tekkis uue religiooni suhtumine - keha kui patusena kujutamine. § Kiriku idaosa ja altari ümbrus oli kõige rohkem kaunistatud. § Varakristlikud mosaiigid võluvad oma dekoratiivse iluga, aga ka usulise harduse ja jõulise ilmekusega.
Inimene tahab näida õigena, ja ta püüab seda saavutada läbi vigade varjamise. Aga Pühakiri hoiatab: "Kes oma üleastumisi varjab, ei jõua sihile!" See on karm tõde, et inimesed on nii pikaldased seda mõistma. Nad lähevad oma pattudes ikka edasi – loomulik asjade käik juhib neid edasi – kuni on võimatu peatuda, rääkimata ümberpöörmisest. Eneseuhkus, eneseväärikus ei luba seda teha. Ja lõpuks ei tundugi patt enam nii patusena! Oma üleastumisi varjates ei jõua nad sihile. Võib-olla õnnestub neil oma üleastumisi varjata inimeste ees – ka üleastumisi ligimese vastu. "Lõppsõna kõigest, mida on kuuldud: "Karda Jumalat ja pea Tema käske, sest see on iga inimese kohus! Sest Jumal viib kõik teod kohtusse, mis on iga salajase asja üle, olgu see hea või kuri!" Aga tihti tulevad üleastumised ilmsiks ka inimeste ees. "Valel on lühikesed jalad" ja "Kus tegijaid, seal nägijaid," ütleb rahvatarkus
hulguste, kerjuste, prostituutide või kurjategijate sekka. Linnavõimud üritasid ohtlikumaid inimesi linnast pagendada ja teisi heidikuid kindlatesse linnaosadesse tõrjuda. Keskaegses linnas kujunesid omalaadsed vaesed saared, mis ühtisid kriminaalsete linnaosadega. Mida rikkam oli keskaegne linn, seda rohkem oli seal vaeseid võib-olla isegi 70-75% kõigist sealseist elanikest. Linnakultuur Keskaegne inimene teadvustas linna kas Paabeli patusena või Taevase Jeruusalemma maise peegeldusena. Ühest küljest avaldasid ülendavat muljet võimsad linnamüürid ja taeva poole pürgivad kirikutornid, teisalt mõjusid rusuvalt linna koondunud vaesus ja kõiksugused pahed ja pinged. Linnadest alguse saanud rahamajandus väärtustas omakasu, kõike, mis tõi kiiresti tulu. Rahaga võis endale osta soodsa abielu, nime, hea positsiooni linnahierarhias ja lunastuse.
See on uus psühholoogiline sügavus, mis võib inimesi nii hirmutada ja rabada kui ka sillutada teed õnneliku eluni. Läbi Nietzsche sünnib lootus. 3) „Immoralist“ on Nietzsche järgi kristliku moraali ja pühalike inimeste eitaja, asudes teadlikult austama tegelikku tõde ja sügavat mõtlemist. 4) Kristlikus moraalis näeb Nietzsche inimeste tegeliku loomuse allasurumist, pannes neid vastuollu iseendaga. Kõiges, mida kristluses nähakse halva ja patusena, näeb tema inimese tõelisi vajadusi, esmaseid eluinstinkte. Kui inimene järgib kristlikku moraali, siis ta petab ennast, on nõrk ja loomuvaene. 5) „Dekadentlik“ inimene on Nietzsche kirjelduses keegi, kes kahjustab end pidevalt tõeliste eluinstinktide põlgamisega, olles seetõttu lausa eluvaenulik ja rumal. 6) Oma filosoofiaga seostab Nietzsche oma füsioloogilist seisundit kui pessimismist loobumist ja
inimesele midagi kurja. Kogu patu olemus seisnebki sellele, et inimese armastus või tahe on suunatud jumalalt ära ehk armastatakse pigem loodut kui loojat. *) Augustinus tõi sisse ka mõiste peccatum originale ehk pärispatt ehk päritav patt, mis sai alguse juba Aadama ja Eeva ajal ning Augustinus tõi järelduse, et seks on lubatud ainult abielu siseselt ning laste saamise eesmärgina, sest see pärispatt levib seksuaalsel teel ja me juba sünnimegi patusena. -) Kolmainsusõpetus: meeleline maailm sisemine maailm südame süda: jumal kui tõe aluspõhi. Kogu väline maailm ongi lihtsalt mõtleva vaimu sünnitus ehk me loome ise oma maailma. Augustinus ütles, et tõde peab olema midagi suuremat kui mina, suurem kui miski mida saaks taandada meile endile sellega ta jõuabki jumalale, kes pole meeleliselt kuidagi tajutatav ega tunnetatav ning ta on ilma igasuguse kvaliteedi ja kvantideetita ehk
Kristlik kirik teab ka ise väga hästi, et neist pattudest hoidumine on võimatu kuna niinimetatud patud on tegelikult toimingud ja tunded, mis meile inimliku loomuse tõttu on väga tavapärased. Pärast nende pattude vältimatut tegemist kasutatakse rahaannetusi kirikule jumala ,,määrimiseks" ja altkäemaksuna koguduse liikme südametunnistuspiina leevendamiseks. Saatanal poe ealeski vaja läinud reegliraamatuid, sest vitaalsed loodusjõud on alati hoidnud inimest patusena ning valmina säästma iseend ja oma tundeid. Siiski on püütud kõigutada tema meelerahu tema hinge päästmiseks, mis on selgeks näiteks selle kohta, kui väärkasutatud on väljend järeleandmine ja sundus tänapäeval. Loomulikult on seksuaalne aktiivsus satanismis soositav, kuid on ilmselge, et nii palju ruumi antakse sellele kirjanduses just oma seisukohtade südi kaitsmise eest. On ju mõistetav, et kui
annaabi.ee 
