koos ohaka või kibuvitsaoksaga. Linnul on veretilka meenutav punane laik, mis saadud Kristuse laubast okast välja tõmmates Okaskroon Rooma sõdurid mõnitasid ja piinasid sellega Kristust, sest pidasid teda isehakanud kuningaks. Okaskroon on üks peamisi kannatava Kristuse, märtri atribuute. Tavaliselt on see põimitud kas kibuvitsa, ohaka, astelpõõsa või muraka vartest. Kolm vääti okaskroonis märgivad patulunastuse kolme astet: arusaamist, et oled pattu teinud, pihtimist, lunastust Orhidee tumepunased täpid lillel on Kristuse veretilgad Pilliroog Jeesuse kannatuse sümbol. Alandamiseks panid sõdurid Kristusele "valitsuskepina" kätte pilliroo. Ristile naelutatud Kristusele pakuti äädikas niisutatud käsna just pillirookepi otsast sümboliseerib suuruse alandamist Punarind kaastunde sümbol, sest lind püüdis Kristuse ristist naelu välja tõmmata
Kiriku oli keskaja rikkaim organisatsioon, saades oma sissetulekud peamiselt kirikukümnisest (1/10 sissetulekust), mis oli seatud sisse juba Karl Suure valitsusajal (768 – 814). Lisaks sellele rikastus kirik ja arvukad kloostrid annetustest (maa, raha, väärisesemed), mida kingiti vabanemaks pattudest ning kindlustamaks pääsu paradiisi. Lisaks sellele sai kirik sissetulekuid indulgentside (patukustutuse- või patulunastuse kiri) müügist. 2.4. Kristluse levik Euroopas: Ristiusk kujunes Rooma riigi aladel domineerivaks usundiks juba 4.saj. Samas ei suutnud ristiusk paganlikku religiooni täiesti välja tõrjuda. Suure rahvasterände tulemusena Lääne-Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud võtsid aja jooksul vastu ristiusu (n frangid Clodovechi juhtimisel 495), enamasti küll ketserlikul moel (ariaanlus) ning 6.sajandiks oli
Esmeralda viidi ruumi kus oli palju erinevaid instrumente, näiteks tangid, näpitsad. Charmolue käsib tal tunnistada kuni käsib lõpuks ,,doktoril" Esmeradla keha venitada nelja eri suunda, hoolimata valust ei öelnud ta midagi. Ta hüüab Phoebuse nime kui valu muutub väljakannatamatuks ja palub andestust, pihtides kõike mida süüdistaja talt küsis. Tagasi kohtusaalis, Djali hakkab kohtuniku imiteerima, tõestades neile Esmeralda nõidusest. Kohtunik määrab neile mõlemale avaliku patulunastuse Notre Dame'i ees ja seejärele poomise Place de Grève'l. Esmeralda veenab ennast, et ta näeb und. Vangistatuna pimedasse maa-alusesse kongi, palvetab Esmeralda, et ta kohtuks varsti Phoebusega, isegi surmas. Kuna tal ei ole üldse valgust, ei ole tal aimugi mis päev on või reaalsustaju, et tegu ei ole unega. Ta kuuleb vaid veetilkade ühtlast kukkumist mis ta lõpuks hulluks ajab. Korraga ilmub mees, väites et on preester
Esmeralda viidi ruumi kus oli palju erinevaid instrumente, näiteks tangid, näpitsad. Charmolue käsib tal tunnistada kuni käsib lõpuks ,,doktoril" Esmeradla keha venitada nelja eri suunda, hoolimata valust ei öelnud ta midagi. Ta hüüab Phoebuse nime kui valu muutub väljakannatamatuks ja palub andestust, pihtides kõike mida süüdistaja talt küsis. Tagasi kohtusaalis, Djali hakkab kohtuniku imiteerima, tõestades neile Esmeralda nõidusest. Kohtunik määrab neile mõlemale avaliku patulunastuse Notre Dame'i ees ja seejärele poomise Place de Grève'l. Esmeralda veenab ennast, et ta näeb und. Vangistatuna pimedasse maa-alusesse kongi, palvetab Esmeralda, et ta kohtuks varsti Phoebusega, isegi surmas. Kuna tal ei ole üldse valgust, ei ole tal aimugi mis päev on või reaalsustaju, et tegu ei ole unega. Ta kuuleb vaid veetilkade ühtlast kukkumist mis ta lõpuks hulluks ajab. Korraga ilmub mees, väites et on preester
ordud, toomhärrade ordude liikmed. Tänapäeval on enamus munkadest preestrid. Vaimulikkonna eesotsas on paavst, kes on Rooma piiskop. Tema vaieldamatu autoriteet viidi läbi gregoriaanliku reformiga. 12. - 13. sajandi paavstid, kes täidavad vaimulikukohti perifeerias. 1234. aastal paavstiks Gregorius III. 27 Paavsti prerogatiiv paavsti eesõigus pühakuks kuulutamisel. Perifrentsiaaridkuulutasid välja patulunastuse (absolutsiooni) sakramendivastase teo sooritajale (mõrv, abielurikkumine, nunnade distsipliinitus). Absolutsioon pattude andeksandmine. Kardinal kõrgemad vaimulikud ametnikud. Paavsti õukonnas (kuuria) tähtis osa kantseleil. Paavstiks valiti, valijaks on kohalik (Rooma) ülikkond. Kui keisrid nimetasid vatsupaavsti, tekkis vajadus valimisreegleid korrastada. Valimistulemus võis juhuslik olla, millise esindajad parasjagu Roomas olid jne. Valimised võisid kesta aastaid, nii on
annaabi.ee 
