Reformatsioon ja usupuhastus Reformatsiooni all mõistame kiriku ja ühiskonna muutumist laiemalt, sealhulgas valitsemise, poliitilise ning ka majandusliku võimu alal. Usupuhastuseks nimetame ristiusu õpetuse puhastamist sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Kirjelda lühidalt kiriku ja vaimuelu suurimaid probleeme. Järjest suurenes kapitalivajadus kirikukümnis, patukaristuskustutuskirjade müük, kiriku ametikohtade müük jne. Paljud usuteenrid, sealhulgas piiskopid ja paavstid, elasid üpris ilmalikku elu, sageli ei peetud kinni abielukeelust ja levis mitmesuguseid pahesid. Miks sai Martin Lutherist vaimulik? Ta sattus hirmsa äikese kätte ja surmahirmus andis ta tõotuse mungaks hakata, kui ta pääseb. Ehk siis väidetavalt jumala sekkumine. Millal, mille kohta ning mitu teesi naelutas Luther?
Reformatsiooni all mõistetakse kiriku ja ühiskonna muutmist laiemalt. Saksa reformatsiooni tähtsaimaks juhiks ja uue kiriku rajajaks sai Martin Luther. M. Luther oli sündinud 10.nov. 1483.a. Eislebenis. 1507.a. pühitseti Luther preestiks. 1512.a. sai Luther teoloogiadoktoriks ja ühtlasi Wittenbergi ülikooli piibliteaduse professoriks. Usuküsimusi käsitledes sattus Luther vastuollu skolastiliste teoloogidega, tekkisid vaidlused. Tõelise tüli vallandas järjekordne patukaristuskustutuskirjade e. indulgentside müük. Kõigi pühakute pühal 31.okt. 1517.a. naelutas Luther Wittenbergi lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristuse kustutamise kohta. Seda sündmust loetakse reformatsiooni alguseks. Luther väitis, et paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, vaid võib ainult kinnitada Jumala andestust. Paavsti võimuses on üksnes nende karistuste kustutamine, mille ta ise on inimestele peale pannud. Eriti teravalt astus
ülikooli juhtimine üle tsehhidele. Rektoriks valiti Jan Hus. 4)Kes olid kariklased ja taboriidid? Milised olid nende vaated? Kariklased olid peamiselt Praha jõukad linnakodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud, nende ideoloogideks olid ülikooli teadlased. Nad nõudsid, et armulauakarikast antaks veini kõigile, mitte ainult vaimulikele. Nõudsid ka kirikuvarade sekulariseerimist. Vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine, neile pidi tähendama surmapattu patukaristuskustutuskirjade müük, talup feodaalne koormamine, annetuste kogumine jms. Taboriidid rõhutasid rohkem majanduslikku ja sotsiaalset külge. Nende põhijõu moodustaid linnarahva vaesemad kihid ja talup. Taboriidid ütlesid lahti katolikust kirikust ja ei tunnistanud teisi pühakuid peale Kristuse enda. Tuli kaotada paast ja kirikupühad, jättes aiult pühapäeva, ning kirikutest kõrvaldada kogu luksus ja toredus. Mõned ideoloogid nõudsid isegi kirikute lammutamist.
· Suuna nimetus tulenes nõudest, et armulauakarikatest antaks veini kõigile, mitte ainult vaimulikele · Nõudsid palju muud · Kirikuvarade sekulariseerimist · Vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine · Neile pidi tähendama surmapattu · patukaristuskustutuskirjade müük · talupoegade feodaalne koormamine · annetuste kogumine... · need nõudmised esitati 1419 aastal programmina ka keisrikotta · taboriidid · programm sama kui kariklastel kuid rohkem rõhutati · majanduslikku
Tiibaltar kapitaoline ustena lahtikäivate tiibadega altar, kuhu tehti esimesed tahvelmaalid Kariklased Hussiitide liikumise üks suund. Kariklaste põhijõu moodustasid Praha jõukad linnakodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud. Nimetus nõudest, et armulauakarikast antaks veini kõigile mitte ainult vaimulikele. Kariklased nõudsid kirikuvarade sekulariseerimist. Vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine, neile pidi tähendama surmapattu patukaristuskustutuskirjade müük, talupoegade feodaalne koormamine, annetuste kogumine jms. Taboriidid Põhijõud moodustus linnarahva vaesematest kihtidest ja talupoegadest. Tunnistasid ainult Kristust. Eitasid kloostreid, munki. Tuli kaotada paast ja kirikupühad, jättes ainult pühapäeva ning kirikust kaotada kogu luksus ja toredus. Karavell kaugsõidulaevad Konkistadoor -(hispaania keeles conquistador - vallutaja) hispaania ja portugali seiklejad, kes osalesid XVI sajandil Ameerika vallutamisel.
kõrvapihti ning leiva ja veini käsitamist Kristuse ihu ja verena. Kõrgeimaks usuliseks autoriteediks tunnistas Wyclif Piiblit, mille tõlkimisele inglise keelde ta kaasa aitas. Reformatsiooni alguseks peetakse 31. oktoobrit 1517. aastal, mil Wittenbergi ülikooli professor augustiinlasest munk Martin Luther naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi patukaristuskustutuskirjade müügi vastu. Sama teksti saatis ta Mainzi ja Madgeburgi peapiiskopile ning paari kuuga levisid teesid üle Euroopa. 17. aprillil 1521 astus Luther riigipäeva ette, kus ta keeldus oma vaadetest taganemast ning 25. mail 1521 Wormsi ediktiga pandi Luther riigivande alla ja kuulutati lindpriiks. 3 Reformatsioon Sveitsis 16
Tiibaltar – kapitaoline ustena lahtikäivate tiibadega altar, kuhu tehti esimesed tahvelmaalid Kariklased – Hussiitide liikumise üks suund. Kariklaste põhijõu moodustasid Praha jõukad linnakodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud. Nimetus – nõudest, et armulauakarikast antaks veini kõigile mitte ainult vaimulikele. Kariklased nõudsid kirikuvarade sekulariseerimist. Vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine, neile pidi tähendama surmapattu patukaristuskustutuskirjade müük, talupoegade feodaalne koormamine, annetuste kogumine jms. Taboriidid – Põhijõud moodustus linnarahva vaesematest kihtidest ja talupoegadest. Tunnistasid ainult Kristust. Eitasid kloostreid, munki. Tuli kaotada paast ja kirikupühad, jättes ainult pühapäeva ning kirikust kaotada kogu luksus ja toredus. Karavell – kaugsõidulaevad Konkistadoor -(hispaania keeles conquistador - vallutaja) hispaania ja portugali seiklejad, kes osalesid XVI sajandil Ameerika vallutamisel.
taastamine. PROBLEEMID · Usuteenrite paheline elu, elasid ilmalikku elu, ei peetud kinni tsölibaadist. Lõbujanulised paavstid, nt Aleksander VII, kes vahepeal asendas paavstitroonil enda oma tütrega, ja Leo X. · Paavstide ja piiskoppide õukonnad, sõjaväe ülalpidamine jne nõudis suuri kulutusi ei piisanud enam kirikukümnisest leiutati täiendavaid makse, kiriku ametikohad olid müüdavad, jätkus patukaristuskustutuskirjade müük. · Mõjutasid humanism ja renessanss. Humanism oli religioosse varjundiga ja tugevdas rahvuslikku ühtekuuluvust, kõneldi saksa õigusest, saksa keelest, ülikoolis avaldas mõju teoloogiakäsitlustele ja filosoofilistele õpetustele. MARTIN LUTHER · Saksa reformatsiooni tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja. · 1507 pühitseti preestriks, ülesanne õppida teoloogiat. Ta astus Wittenbergi ülikooli 1512. aastal
annaabi.ee 
