Keskaeg I sajandi keskel levis Rooma impeeriumis prostitutsioon ehk seksuaalteenuste pakkumine tasu eest. Vastukaaluks vabadustele seksuaalelus hakati järk-järgult üha enam rõhutama karskuse ja tsölibaadi ehk ebielutuse väärtust. (Praegu peavad tsölibaadist kinni enamike riikide preestrid.) Varakristlased aga väitsid et seksuaalsuhe on saatana leiutis, pattulangenud Aadama väljamõeldis. Näiteks loobus kirikuisa Augustinus ristiusu vastuvõtmise järel suhetest naissooga. Ühiskonnas peeti lugu munklusega kaasnevast akeetlikust elu- ja mõttelaadist. Enese hellitamisesse suhtuti kui inimlikku nõrkusesse. (Tänapäeval aga on kõik inimestevahelised seksuaalsuhted lubatud.) Seda tuli hävitada lihasuretamisega (palverännakud, paast). Naise saatuse määras sageli suguvõsa – naine naideti mehega kellest suguvõsale kõige enam kasu loodeti
jõuks selle maailmaga Logos (mis tähendas nii Mõistust kui Sõna).5 1 The Symposium. Harmonsworth 1951, lk. 93-94 2 ARMSTRONG Karen. Jumala ajalugu. Kirjastus Varrak, 2007, lk. 53 3 Armstrong 2007, lk. 55-56 4 LANE Tony. Õhtumaa mõtte loojad. Kristlik kirjstusselts Logos, 2002, lk.14 5 Lane 2002, lk. 14 2 Küsimuseks jäi aga see, et Kreeka mõtlemises ei vaja Jumal vahendajat pattulangenud inimese päästmiseks ja samuti oli Logos selgelt Jumalast madalam ehk eristus Temast.6 Kreeka Jumalat võis avastada inimmõistuse abil, Piibli Jumal aga tegi end tuntavaks ainult ilmutuse kaudu.7 Juudid ei olnud tegelenud filosoofiaga. Aga sattudes kreeka ratsionalismi mõju alla (332a e.m.a.), kus juudid nii Palestiinas kui ka diasporaas olid ümbritsetud hellenistlikust kultuurist, toimus mõnevõrra kultuuride segunemine, mis muutis mõnel pool ka juutide ja kreeklaste suhted pingeliseks
Enesearmastus ja jumala armastus – kaks erinevat inimlikku armastust, kaks põhinevate inimestevaheliste suhete kohta erinevat riiki Iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikesse, kodanike 16.-17. sajand – moraali ja ühiskonna võimalikkus pattulangenud inimeste omavahelisi suhteid vahel. Riik võimaldab püüelda maiseid hüvesid edukalt Sõbrad kui inimese hüve ja vajadus? Valgustus – tasakaalustatud enesearmastuse ning indiviididevahelise Ent meie teod suunatud nende hüvele armastuse võimalikkus, inimarmastuse mõiste, hea riigi (vabariigi) võimalikkus Kõrgem “kohustuste” tasand kui õiglusest tulenev
Kristlasel on võimalus püüelda taevase kogukonna poole. Võrdlus: Maine armastus põhineb lihahimul (vastab erosele, ehk sama seksuaalne armastus); taevalik armastus on tahteline, mõistuslik ja allub enda kontrollile. Maises armastuses kiindutakse üksikisikusse, kiindutatakse madalasse Looja arvelt. Nende inimeste jaoks, kes on lihahimu kõidikutes, on vajalik maapealne riik, tugeva võimuga karistav instrument, mis peab tagama maapealset korda. See on vajalik, et pattulangenud inimesi ohjeldada ja kontrollida. Aga inimesed, kes leiavad tõelise armastuse elavad täiuslikus ja harmoonilises kogukonnas ja nende üle ei ole sellist karistusvõimu vaja. Augustinus ei pidanud tegelikult realistlikuks, et kirik saaks ilmalikku võimu asendada, vaid nad eksisteerisid kõrvuti. 23. Pierre Nicole "valgustatud enesearmastusest" kui ühiskonna ja majanduse alusest Nicole ütles, et mitte ainult riik ei ole see, mis ühiskondlikku koostööd tagab, vaid on mitmed
) · Teisalt: riik ise peaks samuti toetuma armastusele. Seega sunnimehhanismi kadumine, loomulik kogukond. Armastus on kogu loodust ja inimkonda siduv printsiip. Kõkkuvõte · Eros ja agape: põhiküsimuseks inimese vahekord jumalaga · Enesearmastus ja jumala armastus kaks erinevat inimlikku armastust, kaks erinevat riiki · 16.-17. sajand moraali ja ühiskonna võimalikkus pattulangenud inimeste vahel. Riik võimaldab püüelda maiseid hüvesid edukalt · Valgustus tasakaalustatud enesearmastuse ning indiviididevahelise armastuse võimalikkus, inimarmastuse mõiste, hea riigi (vabariigi) võimalikkus · Romantism armastus ainulaadsete inimeste vahel; samas kogu loodust ja inimkonda siduv printsiip; suunatud riigi kui kunstliku moodustise vastu, nõuatakse
annaabi.ee 
