Iga kriminaalkohtuniku on kindlasti vaevanud küsimus, kas anda inimesele, kes ise oma tegude eest ei vastuta karistus, mida ta tegelikult väärib või ei. Kindlasti ei mõtle ma selle all alaealisi, kes just tahtlikult panevad toime kuritegusi, teades et nemad ju ometigi ei vastuta. Pigem neid inimesi, kes kannatavad mõne vaimse haiguse kallal ning ei mõista piiri unedemaa ja reaalsuse vahel. Seega kas peaksime neile andma sümboolse patsutuse õlale ning ütlema et järgmine kord teed paremini või siiski karistama neid kui iga teist tavakodanikku ? Muidugi väidab rodu advokaate, et vaimuhaige väärib kergemat karistust ning kindlasti mitte vanglat. Kuid kes saab meile garanteerida et too vaimselt väärastunud inimene oma tegu ei korda või hoopiski midagi hullemat ei tee. Parimaiks variandiks oleks rangestatud järelvalve kuskil kinnipidamisasutuses
Kas peaksime õpilastele õppimise eest maksma? Oleme harjunud koolis teenitud heade hinnete eest saama kodus midagi muud kui paar kiidusõna ja patsutuse õlale, kuid milliseks muutuks Eesti koolisüsteem siis kui õpilased hakkaksid töö eest palka saama. Mõnedes paremal majanduslikul järjel olevates Skandinaavia riikides on vastav õpilaste palgasüsteem juba kasutusel. Taanis on kõikidel õpilastel, kellel on vanust 18 ja rohkem, võimalus kooliskäimise eest raha teenida. Noored, kes elavad kodus, saavad kuus keskmiselt 400 eurot ja kodust välja kolinud õpilastel on võimalus teenida kuni 950 eurot ühes kuus. (The
Kas peaksime õpilastele õppimise eest maksma? Oleme harjunud koolis teenitud heade hinnete eest saama kodus midagi muud kui paar kiidusõna ja patsutuse õlale, kuid milliseks muutuks Eesti koolisüsteem siis kui õpilased hakkaksid töö eest palka saama. Mõnedes paremal majanduslikul järjel olevates Skandinaavia riikides on vastav õpilaste palgasüsteem juba kasutusel. Taanis on kõikidel õpilastel, kellel on vanust 18 ja rohkem, võimalus kooliskäimise eest raha teenida. Noored, kes elavad kodus, saavad kuus keskmiselt 400 eurot ja kodust välja kolinud õpilastel on võimalus teenida kuni 950 eurot ühes kuus. (The
4.3 Isiklik tsoon Alates 45 cm kuni ligikaudu 1,2 cm. See on vahemaa, mis meid mugavalt lahutab meie tuttavatest inimestest, nagu kolleegidest, sõpradest pubis ja tuttavatest mitteametlikel üritustel. Selles kauguses saame teiste inimeste sisemises ja välimises 7 tsoonis kergesti ajutiselt sisse ja välja liikuda, kui saame selleks vaikiva loa. Võime teha seda mõne naljatleva puudutuse, julgustava patsutuse või tervitusmusiga. Sõprade vahel on niisugune liikumine intiimsemasse tsooni tavaliselt mugav ja vastuvõetav. Ent pange tähele seda, kuidas inimesed reageerivad, kui rühma võetakse vastu võõras. (Topf, 1998) 4.4 Sotsiaalne tsoon Alates 1,2 meetrit kuni ligikaudu 3,6 meetrit. Kui viibitakse inimeste hulgas, kes pole väga tuttavad, muutub kehatsoon veelgi tugevamaks. Võõraid ei lubata seista nii lähedal kui sõpru ja kohe muututakse valvsaks, kui mõni võõras tungib isiklikku
3.1.3 Isiklik tsoon: alates umbes 45 cm kuni ligikaudu 1,2 m Intiimtsoonist väljaspool laiub meie isiklik tsoon. See on vahemaa, mis meid mugavalt lahutab meie tuttavatest inimestest, nagu kolleegidest, sõpradest pubis ja tuttavatest mitteametlikel üritustel. Selles kauguses saame teiste inimeste sisemises ja välimises tsoonis kergesti ajutiselt sisse ja välja liikuda, kui saame selleks vaikiva loa. Võime teha seda mõne naljatleva puudutuse, julgustava patsutuse või tervitusmusiga. Sõprade vahel on niisugune liikumine intiimsemasse tsooni tavaliselt mugav ja vastuvõetav. Ent pange tähele seda, kuidas inimesed reageerivad, kui rühma võetakse vastu võõras. Dünaamika muutub peaaegu vältimatult, isiklik tsoon avaneb väljapoole, et uut inimest mahutada. Kui inimene ei ole tuntud, toimub tõenäoliselt mingis vormis tutvustamine ja tervitamine. Alguses võidakse rakendada barjäärzeste, nagu vaheliti käsivars või käe hoidmist keha ees. Mõni
annaabi.ee 
