aastal kolleegiuminõunikule parun Karl Georg von Arpshofenile. (2) Selle järel oli mõis lühikest aega Arpshovenite käes ja 1808. aasta kevadel ostis selle Friedrich Georg von Berg, kelle poegadest 1839. aastal sai omanikuks hilisem Venemaa kindralfeldmarssal krahv Friedrich Wilhelm Rembert von Berg. (2) Friedrich Wilhem Rembert ja Gustav (Astav) Gotthard sündisid ja veetsid nooruse Sangastes. Rembert sai krahvitiitli, kui ta abiellus Veneetsia Gicogna patriitsiperekonnast pärineva krahvinna Leopoldinega. Kuna neil lapsi ei olnud, adopteeris kindralfeldmarssal 1873. a oma venna Gustavi pojad, andes neile parima hariduse, krahvitiitli ja lemmikvennapojale Friedrich Georg Magnusele ka varanduse (16 mõisat Eestis, Lätis, Soomes ja Poolas). Sangastes tegeldi aktiivselt 4 põllumajandusega
aastal oli abiellunud praegusest Lätist Ergemest pärit paruness Gertrude Agnes Wilhelmine von Ermesega. Friedrich Wilhem Rembert ja Gustav(Astav)Gotthard sündisid ja veetsid nooruse Sangastes. Friedrich Wilhelm Rembert Berg (17941874) läks vabatahtlikuna 1812. a isamaasõtta Liibavi jalaväepolgu ridades. Haritud ja võõrkeeli oskava mehena sai ta armees 1865.a. kindralfeldmarssali auastme. Krahvitiitli oli ta saanud varem 1856. a. 1839. a.abiellus ta Veneetsia Gicogna patriitsiperekonnast pärineva krahvinna Leopoldinega, kes oli Austria feldmarssal Dauni tütretütar. Kuna neil lapsi ei olnud, adopteeris kindralfeldmarssal 1873.a. oma venna Gustavi pojad, andes neile parima hariduse, krahvitiitli ja lemmikvennapojale Friedrich Georg Magnusele ka varanduse. (16 mõisat Eestis, Lätis, Soomes ja Poolas) Gustav von Berg oli juba 1851. aastast elanud oma perega Sangastes, juhtinud mõisa majapidamist ja alustanud mõisa aedade ja parkide rajamist.
aastal oli abiellunud praegusest Lätist Ergemest pärit paruness Gertrude Agnes Wilhelmine von Ermesega. Friedrich Wilhem Rembert ja Gustav (Astav) Gotthard sündisid ja veetsid nooruse Sangastes. Friedrich Wilhelm Rembert Berg (1794-1874) läks vabatahtlikuna 1812. a isamaasõtta Liibavi jalaväepolgu ridades. Haritud ja võõrkeeli oskava mehena sai ta armees 1865.a. kindralfeldmarssali auastme. Krahvitiitli oli ta saanud varem -1856. a. 1839. a.abiellus ta Veneetsia Gicogna patriitsiperekonnast pärineva krahvinna Leopoldinega, kes oli Austria feldmarssal Dauni tütretütar. Kuna neil lapsi ei olnud, adopteeris kindralfeldmarssal 1873.a. oma venna Gustavi pojad, andes neile parima hariduse, krahvitiitli ja lemmikvennapojale Friedrich Georg Magnusele ka varanduse (16 mõisat Eestis, Lätis, Soomes ja Poolas). Sangastes tegeldi aktiivselt põllumajandusega-aretati vilja, kartuleid. Sangaste mõisas oli uusim tehnika, esimene viljapeksumasin ja auto Eestis
5 Ius respondendi – õigus anda protsessi pooltele oma otsuseid imperaatori nimel. Need otsused olid kohtunikele kohustuslikud ning hiljem said nad ka seaduse jõu – legis vicem. Ius respondendi oli eriti silmapaistvate juristide privileeg, mida imperaatorid alates Augustusest hakkasid välja andma. Vt Inst. 1, 2, 8. 6 Sabiniaanide koolkonna rajas Sabinus, kuid kaasaegsete silmis oli olulisem tema õpilane Cassius, kes pärines Rooma kõrgest patriitsiperekonnast. Cassiuse järgi kutsuti koolkonda ka kassiaanideks. ühtlustamispüüetest (enne Justinianust ja Justinianuse poolt) ümbertöötamise ehk spetsifikatsiooni (specificatio) näitel: Inst. 2.1.25: Cum ex aliena materia species aliqua facta sit ab aliquo, quaeri solet, quis eorum naturali ratione dominus sit, utram is qui fecerit, an ille potius qui materiae dominus fuerit: ut ecce si quis ex alienis uvis aut olivis aut spicis vinum aut oleum aut frumentum fecerit [.
Teiselt poolt aga oli tegemist arminiaanide (e. remonstrandid) õpetusega, mis väitis, et Jumala kõikvõimsus piirdub kõige teadmisega, jättes samas inimesele endale vaba valiku oma tegudes. Õpetus kujunes Madalmaade kalvinistlikus kirikus 16. saj. 1619.a. arminiaanid heideti kirikust välja, paljud neist hukati ja vangistati. 1630.a. said arminiaanid siiski õiguse usuvabadusele. Elulugu H. Grotius pärines Delfi (Holland) linna patriitsiperekonnast. Ta astus 11-aastasena Leydeni ülikoolis, studeerides seal ladina keelt, ajalugu, teoloogiat ja õigust. 15 aastasena on ta juba Hollandi saatkonna koosseisus Prantsusmaal, kus asus õppima Orleans' ülikooli, et seal õigusdoktoriks promoveeruda. 1599.a. tuli ta kodumaale tagasi ja sai 16 aastasena advokaadiks (Haagis). Ta oli juba 17-aastasena Leydeni ülikooli õppejõud, ühtlasi algab tema teaduslik tegevus. Samas osales Grotius aktiivselt poliitikas, näit. sai 1613.a
annaabi.ee 
