Linnade kujunemine Linnade kujunemisega sai läbi naturaalmajanduse ajajärk Linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres(Rooma,Marseilles) Kesk jaLääne Euroopas,said mitmedlinnad alguse vanadest Rooma asulatest Linna asukoha puhul polnud pealmine mitte varasema asula olemasolu, vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas Linnade sisekorraldus Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna,eesotsas oli linnanõukogu,kuhu kuulusid rikkad kaupmehed ehk patriisid Gildid ja tsunftid toimisid omavalitsuslike erialaühendustena:kontrollisid tootmist,kehtestasid reeglid kvaliteedile,määrasid kindlaks hinnad. Paljudes linnades moodustasid tsunftide ja gildide liikmed linna kodanikkonna. Linn ja senjöör Kogu maa kuulus keskajal maaisandale Maaisandad soosisid linnade teket,lootes nende kasvavalt elanikkonnalt makse. Senjöörid sageli kinnitasid linnale
Proletaarid - vaeste järeltulijad 23 ROOMA VABARIIK SÕJARETKED 387 - gallide(keltide) sissetung Rooma. Olid tohutud rüüsted. Pärast seda alustati võitlust samniitidega. Oli kolm sõda. Roomlased võitsid. Samniidid kui ka etruskid läksid Rooma võimule. Kreeka linnad kutsusid omale appi kuningas Pyrrhose. Rooma võitis ikka. Kreeka linnad alistusid. Aastaks 265 ekr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Pärast kuningavõimu kukutamist valitsesid Roomas patriisid, ülejäänud kodanikud olid plebeid. Nende suhted olid vaenulikud. Plebeid nõudsid seaduste kirjapanemist. 450 eKr avaldati esimene Rooma seadustekogu - 12 tahvli seadused. Hiljem nende seisuvahe kadus, kõik roomlased moodustusid rooma rahva. Rooma sai omale uueks tõsiseks vastaseks Kartaago. Peeti kolm sõda - Puunia sõjad. Esimeses Puunia sõjas (264-241 eKr) võideldi merel ja Sitsiilias. Algul olid ülekaalus kartaagolased. Rooma rajas tugeva laevastiku ja saavutas mitu tähtsat
kõige vaesemad olid enamasti maata ja seega väeteenistusest vabad. Vaeseid kodanikke nimetati proletaarideks. Rikkaid ja vaesemaid roomlasi ühendas sageli patrooni ja kleindi vahekord. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaitse alla. Patroon andis kliendile maad kasutada ja kaitses teda tarviduse korral kohtus, klient aga saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks kokku lepitud koormisi. Patriisid ja plebeid Patriisid olid suursuguste suguvõsade liikmed, kelle esiisad usuti olevat asunud Rooma juba Romuluse ajal. Patriitsidele kuulusid kõik kodanikuõigused: ainult nemad pääsesid riigi- ja preestiametisse ning senatisse. Enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega. Ülejäänud olid plebeid. Plebeid võisid osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ja senatisse nad ei pääsenud. Abielud nende kahe grupi vahel olid keelatud. Aja jooksul olid
Senjööri ja linna vahekord seati paika kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu. Nad said õiguse kaubelda ja käsitööd teha ning vabanesid senjööri kohtumõistmise alt ning allusid linna kohtumõistmisele. Senjöörile jäi õigus nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse. Linn moodustas omavalitsuslik kogukonna. Selle eesotsas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed ehk patriisid. Linnaelanikud organiseerusid ametite kaupa korporatiivsetesse ühingutesse ja tsunfidesse, kusjuures valitsevad suurkaupmehed moodustasid sageli omaette privilegeeritud ühingu suurgildi. Paljud linnaõigused sätestasid muu hulgas, et aasta otsa linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks. Hiljem on selle kohta hakatud ütlema, et "linnaõhk teeb vabaks". Kaubandus Euroopa kaugkaubanduses etendasid kõige olulisemat rolli
õigustega seisusse. Senaatoriseisus: Rooma riigi ülikud ja senaatori perekond, Ratsanikuseisus: rikkad, tavaliselt mõjukad suurmaaomanikest roomlased, Lihtrahvas: linnade käsitöölised, väikekaupmehed ning proletaarid, Vabakslastud: truu teenistuse eest peremehe poolt vabastatud või vabaks ostetud endised orjad, Orjad: erinevates eluvaldkondades töötavad sõltlased. 6) Kuningriigi ajal kujunesid välja klassid - patriisid, plebeid ja orjad. Vabariigi ajal (89 eKr) anti kõigile Itaalia elanikele Rooma kodakondsus. Keisririigi ajal kuulusid kõik inimesed sõltuvalt rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusse. 7) Alguses ausatsid roomlased loodusjõude ja vaime, selle kõrvalt ka inimlisekujulisi jumalaid. Enamik rooma jumalaid kujunesid ilmselt otsestel etruski ja kreeka eeskujudel
Lisaks igale ajale iseloomuliku väljatoomisele leidke sarnasusi ja erinevusi. Kuningriik - Rahvakoosolekul oli eesotsas valitud kuningas. Vabariik - suur roll oli Sentail. Keisririik - diktatuur. Iseloomulik võiks olla see, et väga palju rõhku pandi sõjaväele. Valitsemine koondus rohkem ühe inimese ümber ja inimsetel lasti vähem otsustada. 6) Iseloomustage Rooma ühiskonda kuningriigi ajal. Mil moel see muutus vabariigi ja keisririigi ajal? Kuningriigi ajal kujunesid välja klassid - patriisid, plebeid ja orjad. Vabariigi ajal (89 eKr) anti kõigile Itaalia elanikele Rooma kodakondsus. Keisririigi ajal kuulusid kõik inimesed sõltuvalt rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusse. 7) Iseloomustage Rooma religiooni: Rooma usund ja Kreekast üle võetud jumalate süsteem, suhtumine jumalatesse ja nende teenimine koos näidetega. Vanarooma usund oli paljujumalate süsteem. Rooma usund kujunes etruskide ja kreeklaste mõjul
Linnad ei tahtnudki alati talupoegi välja anda, sest linnas oli lihtsamate tööde jaoks inimesi vaja. Maalt linna tulevad inimesed suurendasid linnarahvastikku. Linnakodanikus saamisel pidi andma kodanikuvande ja tasuma kodanikumaksu. Pärast seda kanti kodanikuks vastuvõetu nimi linna kodanikuraamatusse. Linna elanikkond jagunes laias laastus kolmeks: - Kaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud ehk patriisid, kelle rikkus tulenes eelkõige ülemerekaubandusest. Risk oli suur, kuid ka kasum oli seda. Selleks, et riske jagada, paigutati kaubad laiali mitme laeva peale, lootuses, et ühe aluse hukkudes teenivad teistel laevadel olevad kaubad kaotuse tasa. Kaupmeeste hulgast valiti tavaliselt linna juhid. - Käsitöölised olid kaupmeestest mõnevõrra vaesemadega omanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganeis. Käsitöölised olid koondunud lutseorganisatsioonidesse tsunftidesse.
alustada sõdimist ümberkaudsete rahvastega, et oma piire veelgi laiendada. · Kliendid ja patroonid - Vaene kodanik amdos end kliendina rikka ja mõjuka kaaskodaniku ehk patrooni kaitse alla (sõltuvusvahekord). · Proletariaat - kõige vaesemad, maata kodanikud, olid sõjaväekohustusest vabastatud. Nende ainus varandus olid nende lapsed. Rooma vabariik · Patriitsid-plebeid - patriisid võisid olla riigiametnikud ja preestrid ning kuuluda senatisse. Nad olid rikkad maavaldajad ja nende ümber koonuds palju kliente. Kodanikud, kes patriitside hulka ei kuulnud, olid plebeid - õigusteta kodanikud. · Res publica - roomlased kutsusid nii oma riiki. Kuigi seda ei seostatud kindla valitsemisviisiga, kujunes ta välja tähistamaks vabariiki. · Konsulid - strateeg. Rooma riigiorgan (kõrgeimad magistraadid - 2 konsulit)
karjus naisega nad oma hoole alla võtsid · Suurtena kukutasid vennad Amuliuse troonilt, Romulus tappis Remuse, Romuluse nimest kujunes linna nimeks Rooma. · Rooma ühiskond oli talupojaühiskond · rikkad olid ratsaväelased, keskmikud jalamehed · proletaarid vaesed kodanikud · proletaarid vaesed kodanikud · patroonid (eestkostjad) ja kliendid (sõltuv kaitsealune) · Rooma kodanikud jagunesid: patriisid (patres-isad) ja plebeid (plebs rahavahulk), plebeide enamuse moodustasid vaesed talupojad, võisid võtta osa rahvakoosolekust, kuid ei pääsenud riigiametisse ega Senatisse, abielu patriitside ja plebeide vahel oli keelatud, moodustasid enamuse Rooma armeest · rahvatribuunid võisid keelustada Senati ja ametnike otsuse, mis oli kahjulik plebeidele · hiljem keelati võlaorjus, tühistati abielu keeld patriitside ja plebeide vahel, võisid kandideerida
annaabi.ee 
