AB0-süsteem Esimest korda tutvustas AB0-süsteemi 1901. aastal Austria patoloog ja seroloog Karl Landsteiner, kes sai avastuse eest Nobeli preemia meditsiini valdkonnas. Ta väitis, et punaliblede pinnal on süsivesikuid sisaldavaid valgulisi aineid, glükoproteiine, mida ta hakkas nimetama veregrupiteguriteks. Vereplasmas leidub peaaegu alati antikehi neile veregrupiteguritele, mida ei leidu inimese enda punalibledes. Niisiis esineb A-veregruppi kuuluva isiku plasmas antikehi B-veregrupitegurite vastu ja vastupidi. 0-grupiga isikul on antikehad nii A kui ka B
TÕENÄOLISELT SURI TA VÄGA NOORELT SARLAKITESSE. ABIELU LAHUTATI 1919. AASTAL. PÄRAST SEDA, KUI ABIKAASAD OLID 5 AASTAT LAHUS ELANUD. SURM • 17. APRILLIL 1955. AASTAL. KAEBAS ALBERT EINSTEIN VALU RINNUS JA TA TOIMETATI HAIGLASSE. EINSTEINIL TEKKISID KÕHUAORDIANEURÜSMI REBENDI TAGAJÄRJEL SISEMISED VEREJOOKSUD. OPERATSIOONIST OLEVAT TA KEELDUNUD JA SURNUD 18. APRILLIL PRINCETONI HAIGLAS VEIDI PÄRAST KELLA ÜHTE PÄEVAL. • LAHKAMISEL EEMALDAS PATOLOOG EINSTEINI AJU JA JÄTTIS ENDA JUURDE HOIULE. TÄNAN KUULAMAST!
Kreatiniini tekib iga päev enam-vähem ühepalju. Moodustunud kreatiniini hulk sõltub inimese lihasmassist. Seega on meestel seda rohkem kui naistel ja ka referentsväärtused on erinevad. Neerupuudulikkus suurendab kreatiniini sisaldust veres. Kui tuvastatakse neerupuudulikus, siis selgitatakse järgmisena neeruhaiguse täpsem diagnoos. Selleks tehakse neerudele ultraheliuuring või kompuutertomograafia. Sageli on vajalik ka võtta õõnsa nõelaga proovitükk (biopsia), mida patoloog uurib mikroskoobi abil. Uurea (fS-Urea) Peale kreatiniini võib neerude talitluse hindamiseks kasutada ka uureat. Uurea on maksas tekkiv valkude lämmastiku ainevahetuse lõpp-produk. Seda ei taaskasutata ning seetõttu tuleb see organismist väljutada. Uurea kogus veres suureneb märgatavalt alles neerupuudulikkuse korral. Günekoloogiline tsütoloogiline uuring (PAP-test) Tsütoloogilise uuringuga võib välja selgitada kolm asja
Poliitilistel põhjustel populaarne mürgitamine. Sarvega tuvastati mürgitus. Meditsiin 18.sajandil Süstematiseerib olemasolevaid teadmisi. Vähe eksperimente. *Karl Linne - taimede loomade klassifitseerimine. Ka haigused. Inimrasside klassifitseerimine. Sündis meditsiiniline statistika, piliograafia. *Von Haller 1708-1777, Sveits, Saksamaa, anatoom-füsioloog. Koostas tolle aja parimad anatoomia atlased. Närvid, impulsid. *Kirurg-patoloog-bioloog Hunter 1728-1793, inglane. Londonis temanimeline bioloogia muuseum. Seal tema võrdleva anatoomia preparaadid. Uue teadusliku distsipliini ,,eksperimentaalne patoloogia" rajaja. 18.saj nakkushaigused tüüfus, düsenteeria, malaaria, rõuged. Nendega tegeles inglise maa-arst Edward Jenner. Eksperimenteeris loomadega ja kogus vaatlusi, analüüsis. 14.mai 1796 töötas välja vaktsiini, vaktsineeris inimesi lehma rõugetega. Kaasaegsed pikka aega seda ei tunnustanud
jäämist, ent patsient võib saada haiglast koju ka samal päeval. (TR 2011) Uus koetükkide eemaldamise meetod on vaakumbiopsia. Koetüki võtmiseks kasutatakse 3 mm läbimõõduga pöörleva lõikajaga nõela ja vaakumaspiraatorit. Erinevalt peennõela- ja jämenõelabiopsiast piisab ühest sisseviimisest, kuna proovi võtmise käigus saab nõela pöörata ümber oma pikitelje ja võtta selle käigus suur kogus kudet. (Ibid) Koeproovid saadetakse patoloogialaborisse ning arst-patoloog hindab, kas nendes leidub pahaloomulise kasvaja rakke. Kui eemaldatud koetükk on piisavalt suur, siis see külmutatakse ja lõigatakse õhukesteks lõikudeks. Selline meetod võimaldab anda kiiresti esmase diagnoosi. Üksikasjalikum proovitüki hindamine võtab aega mitu päeva. (Biopsia. 2011) Rinnavähi kinnituse saab vaid umbes üks juhus kümnest hinnatud biopsiast. Rinnanäärme kudet võib prooviks võtta nõela abil või operatsiooni käigus. Meetodi valik oleneb vajaliku tüki
(18791955) Värske uuring näitab, et Einsteini aju teatud piirkonnad olid tõepoolest väga ebatavalised ning see võibki olla selgituseks, miks ta suutis luua füüsikas seniolematuid teooriad. Ühtlasi viitab uuring, et Einsteini kuulsa muusikalembuse põhjus peitub samuti tema aju anatoomias, kirjutas Science NOW. Kui Einstein 1955. aastal Princetoni haiglas suri, siis eemaldas patoloog Thomas Harvey surnukehalt aju ning mõõdistas, fotografeeris ja säilitas selle. Harvey üks kolleegidest lõikas aju 204 tükiks ning tegi neist mikroskoobi abil ülesvõtted. Neid fotosid saatis ta aegajalt erinevatesse uurimisasutustesse, kuid vähesed teadlased võtsid vedu. Harvey, kes oma töökarjääri jooksul tegi USAle peale mitu ringi, säilitas tükkideks lõikamisest pääsenud ajuosa preparaadipurki pappkastis ning kandis seda endaga kaasas. 1998
Veronika Reinhard – Tartu Ülikooli Kliinikumi neurointensiivravi osakonna juhataja, anestesioloog Piret Valdek – AS Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja, kirurg Raido Paasma – AS Pärnu Haigla intensiivravi osakonna juhataja, anestesioloog, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Kalmer Sütt – Politseikapten, Politsei ja Piirivalveameti Piirivalveosakonna Lennusalga juht Marika Väli – Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, arenduse asedirektor, patoloog Stella Polikarpus – Sisekaitseakadeemia kriisireguleerimise õppetooli assistent Mari-Ann Vernik – Tallinna Kiirabi õde-brigaadijuht, erakorralise meditsiini õde Tiina Uusma - Tartu Tervishoiu Kõrgkool, lektor - kutseõppe õppekavade juht Illustratsioonid: Fotolia, Tallinna Kiirabi koolituskeskus Fotod: Jürgen Saarniit, Vassili Novak, Marika Väli, Piret Valdek, Ahti Varblane, Andras Laugamets, Merle Tikk, Raul Adlas Fotograaf: Priit Grepp Pildiseade konsultant: Priit Hummel
annaabi.ee 
