PATOANATOOMIA (0)

PATOANATOOMIA. 1. NEKROOSI JA APOPTOOSI ERINEVUS NEKROOS- on kohalik surm e. rakkude (kudede) mitteprogrammeeritud hukkumine elavas  osrganismis. Võib haarata raku osi, üksikuid rake, rakugruppe (kudet), elundi osasid või kogu  jäset. APOPTOOS- looduse poolt nt. naharakkude suremine. Elusorganismile vajalik rakkude  programmeeritud surm. 2. NEKROOSI ETIOLOOGIA Tsirkulatoorne- e. verevarustuse lakkamise tagajärjel tekkiv (lakkamise põhjuseks tromb,  embol arteri valendikus või kestev spasm)- infarkt, kuiv gangreen. Traumaatiline- nekroos esineb iga haava (vulnus) servades, põletuse (combustio) II astme  puhul, külmumise (congelatio) korral, söövitus (corrosio).  Toksiline- mikroobide poolt produtseeritud toksiini toimel- gaasgangreeni (roisuline),  maohaavandi teke, neerumürkide toimel tubulonekroos. Tsütopatogeenne- viirused: rouged, hepatiit. Allergiline- nt. herilase nõelamine. Ensümaatiline- kõhunäärme lipaasi toime tõttu rasvkoele tekkiv äge pankreatiit. Trofoneurootiline- (kudede toitumisega seotud) neuroendokriinsed häired, vananemine,  kahheksia, a/v häired- lamatised (decubitus), troofilised haavandid, kasvajad. 3. NEKROOSI VORMID Koagulatsioonnekroos e. kuivkärbus- mille puhul nekrootiline ala jääb tahkeks (kudedes,  mis sisaldavad rohkesti valke ja vähe vet, domineerib proteiinide koagulatsioonj). Näiteks: INFARKT- valkjaskollane või mustjaspunane tihke ala siseelundis. 1


Kollikvatsiooninekroos e. nisske kärbus- mis põhjustab kudede veeldumist (kudedes, milles on vähem valke ja vee sisaldus on kõrge, oluline osa on hüdrolüütilistel ensüümidel). Näiteks: MÄDANEKROOS- koe destruktsiooniga mädakolle infektsiooni korral. 4. NEKROOSI LÕPE Ennistumine e. restitutsioon- väiksem regeneratsiooni kolle asendub regeneratsiooni teel  peaaegu täielikult vastavale piirkonnale tüüpilise normaalse koega. Organisatsioon- nekrootilise ala asendamine kiudsidekoega granulatsioonkoe vahendusel. Kapseldumine e. inkapsulatsioon- kahjustunud ala piiratakse tiheda sidekoega. Hüalinoos- nekrootilist kude asendav sidekude muutub klaasjaks massiks (hüaliintilgaline  nekroos neerudes). Kivistumine e. petrifikatsioon- kaltsiumisoolade ladestumine- kaltsifikatsioon (lupjumine);  luustumine e. ossifikatsioon. Tsüst- koemalaatsia korral tekkiv õõs. Rebend e. reptuur- koeterviklikkuse katkemine nekrotiseerunud soones või lihases. Haavandumine e. ultseratsioon- koedefekti teke nahas limaskestades. Köndistumine e. mutilatsioon- perifeersete kehaosade äralangemine, nt. Külmumise või  leepra korral. Tühik e. kavern- tuberkuloosi puhul. Sekvestratsioon- luukoe osa e. sekvestri irdumine luukoest osteonekroosi korral. 5. SURMA MÕISTED Üldine surm- on organismi, kui terviku elutegevuse lakkamine. Agoonia- surmaheitlus, viimaste ressursside mobiliseerimine elutegevuse säilitamiseks. Kliiniline surm- seisund, mil nähtavad elutunnused on kadunud. Elustamise võimalus. Ajusurm- peaaju funktsioonide ja iseseisva hingamise taaspöördumatu lakkamine mõningate  spinaalreflekside säilumise juures. 2


Bioloogiline surm- aju, hingamissüsteemi, kardiovaskulaarsüsteemi funktsioonide lakkamine  ja kudede pöördumatute kahjustustega rakkude surm. Füsioloogiline surm- tingitud organismi vananemisest.  Patoloogiline surm- tingitud haigusest või vägivaldne surm- õnnetusest, sõjatraumast,  tapmisest. 6. KOOLNU TUNNUSED Koolnukülmus- algor mortis Koolnukangestus- rigor mortis Koolnukuivamine- siccatio mortis Koolnulaigud- livores mortis Pealesurmne verehüübimine- ….. Koolnulaostus- …. Silma sarvkesta hägustumine- …. KOOLNULAIGUD = Varased koolnulaigud e. koolnu hüpostaas- ilmuvad 3-6h peale surma- all asetsevate  kehaosade nahas lillakaspunased alad (peale vajutamisel kahvatuvad). Hilised koolnulaigud e. koolnuimbitsioon- tekib hilisemas perioodis, mil tekib hemolüüs  (vere punaliblede lagunemine) ja tumepunased koolnulaigud ei muutu enam vajutamisel  heledamaks. KOOLNULAOSTUS = Autolüüs e. iselahustus- hapniku vaeguse ja ensüümide mõjul tekivad rakkudes muutused,  mis sarnanevad elavas organismis toimuvale nekroosile. Autodigestsioon- kudede lagunemine seedeensüümide vahendusel, näiteks maos ja  kõhunäärmes, söögitorus; aspiratsiooni korral ka kopsus. Roiskumine- putrefaktrioon- kudede lagunemine roiskbakterite mõjul, koed muutuvad  räpasroheliseks, -pruuniks, -halliks; ja gaasid kuhjuvad soolestikku, kust tungivad  ümbritsevatesse Vajutades on tunda rudinat. Gaasimullide teke (laiba emfüseem) on ka  3


laibaleha põhjuseks. Kõhnad roiskuvad aeglasemalt, balsameerimine, jahe aeglustab  roiskumist. 4