võimsuse võimendamisest. 1947. aasta detsember oli Belli laboratooriumis "imede kuu", sest Bardeen ja Brattain lõid punktkontakti transistori, mis teostas võimenduse. Järgmisel kuul asusid Belli laboratooriumi volinikud töötama patenditaotluste kallal. Volinikud avastasid aga, et Julius Lilienfeld oli neist ette jõudnud ja patenteerinud Shockley avastatud väljanähtusprintsiibi juba 1930. aastal. See nurjas neljast patendist ühe, mis oli Bardeeni-Brattaini punktkontakti disain. Samal ajal kinnitati aga ülejäänud kolm patenti ja elektrolüüsil põhinevad transistorid kandsid Bardeeni, Gibney ja Brattaini nimesid, nemad olevat olnud siis selle leiutajad. Shockley nime ei olnud aga üheski patendiavalduses mainitud. See vihastas Shockleyt, kes arvas, et tema nimi peaks samuti olema igal patendil, sest töö põhines ikkagi tema väljanähtuse ideel. Ta isegi
augustil 1822 andis Liivimaa kubermanguvalitsus välja patendi, milles selgitatakse nimedepaneku korda. Mõisavalitsused pidid mihklipäeval talupoegadele nende prrikssaamisest teatades ühtlasi igalt vabastatavalt talupojalt küsima, millise perekonnanime see endale ja oma lastele on valinud. Valitud nimed tuli kanda nimestikesse. Hilisemates järkudes vabastatavad talupojad võisid oma varem vabastatud sugulaste nimed või, olles iseseisvad, valida nime ise. (Leesment 1940: 4.) Sellest patendist teavitati 30. Septembril 1822 ka Liivimaa Ülemkonsistooriumi. Nimede kinnitamise lõppotsuse on kubermanguvalitsus seetõttu jätnud ,,priiuse- kuulutava kohtu" teha, samuti on mõisavalitsusi palutud olla valvsad. Et see aga kõigepealt kirikuõpetajate mõjutada olevat, mis liignimed talupojad võtavad, siis palub kuberner, et konsistoorium õhutaks pastoreid selles asjas tähelepanule ning kaasabile. Kuidas nimepaneku esimene järk tegelikult kulges, ei ole täpselt teada.
Ühisautorsuse korral kasutavad autorid kõiki autorsusest tulenevaid õigusi ühiselt, sealhulgas õigust taotleda patenti ja saada patendiomanikuks, kui nende vahel ei ole sõlmitud kirjalikku kokkulepet, mis näeb ette teisiti. Patendiomanik Patendiomanik on isik, kelle kohta patendiregistrisse on patendiomanikuna tehtud viimane kanne. Patendiomanikul on ainuõigus patendiga kaitstud leiutisele. Ainult patendiomanikul on õigus kasutada patendist tulenevaid õigusi ja keelata teistel isikutel nende õiguste kasutamist. Patendiomaniku ainuõigus seisneb selles, et mitte keegi ei tohi patendi kehtivuse ajal patendiomaniku loata: - valmistada, kasutada, levitada, müüa või pakkuda müügiks patendiga kaitstud tooteid või omandada (sh. importides) tooteid neil eesmärkidel; - valmistada, müüa või pakkuda müügiks patendiga kaitstud toote olulisi komponente või omandada
Esimese esitaja süsteem (first to file) õigus taotleda leiutisele õiguskaitset on isikul, kes esimesena esitab patendiametile patenditaotluse/ kasuliku mudeli registreerimise taotluse. Esimese leiutaja süsteem (first to invent) õigus taotleda leiutisele õiguskaitset on isikul, kes on tegelik esimene leiutaja. Süsteem on kasutusel praktiliselt ainult USA-s. 23. Patendiomaniku ainuõiguse sisu Patendi või kasuliku mudeli omanikul on ainuõigus kasutada patendist võikasulikust mudelist tulenevaid õigusi ja keelata teistel isikutel selliste õiguste kasutamine. Patendi/kasuliku mudeli omaniku ainuõigus hõlmab eelkõige õigust valmistada leiutisel baseeruvat toodet, samuti kuulub omanikule ainuõigus: 19 · Kasutada, levitada, müüa või pakkuda müügiks patendi või kasuliku mudeliga
Autorsus on võõrandamatu ja tähtajatu Autori varalised õigused on võõrandatavad ja pärandatavad. Tööstusomand Leiutise autor on füüsiline isik, kes on leiutise loonud. Mitme autori puhul tekib ühisautorsus. Ühisautorsuse puhul tuleb erinevad õigused kokkuleppida kirjalikult. Tööstusomand Patendiomanik on see, kes on viimasena kantud patendiregistrisse omanikuna kantud. Patendiomanikul on ainuõigus kasutada patendist tulenevaid õigusi ja keelata teistel nende õiguste kasutamist. 48 5.05.2016 Tööstusomand Patendiomaniku loata ei või: - valmistada, kasutada, levitada, müüa või pakkuda müügiks patendiga kaitstud tooteid - valmistada, müüa või pakkuda müügiks patendiga toote olulisi komponente Tööstusomand - kasutada või pakkuda kolmandatele
õnnestumise korral lõigata kasu kõrgematest kultuurilistest ja sotsiaalsetest kapitalidest.96 Pea kõige kõrgema väärtusega argument jätta varajased leiutised patendikaitseta, on asjaolu, et avalikkus on juba korra nende leiutiste eest maksnud. Valitsused rahastavad peamiselt avalike ülikoolide teadustöid, kelle patenditud lahendused turule jõudes võtavad tarbijalt lisa. Nimelt kümnest kõige olulisemast ja kaaluvamast patendist on ülikoolide omandis kokku 7. Siinjuures on patendisüsteemil potentsiaal rikkuda moraalselt mitte üksnes alusteadustöö mõtte, vaid ka kogu akadeemiline süsteem. Alates aastast 1982 on Ühendriikides innustatud ülikoole ära kasutama teaduskondade teadustöid, et luua tulu downsteam kommertstoodetest. See on aga omakorda loonud uusi akadeemilisi stiimuleid, mis eelistavad kaubanduslikult elujõulisi teadustöid spekulatiivsetele ja esoteerilistele teadustöödele.97 94 J. Miller
Leiutise autor (edaspidi autor) on füüsiline isik, kes oma leiutustegevusega on loonud leiutise. Kui leiutis on loodud mitme füüsilise isiku ühise leiutustegevuse tulemusena, tekib nende ühisautorsus. Autorsus on võõrandamatu ja tähtajatu. Patendiomanikuks loetakse isik, kelle kohta riiklikku patendiregistrisse on patendiomanikuna tehtud viimane kanne. Patendiomanikul on ainuõigus patendiga kaitstud leiutisele. Ainult patendiomanikul on õigus kasutada patendist tulenevaid õigusi ja keelata teistel isikutel nende õiguste kasutamist. Patenditaotlus Patenditaotluses peavad sisalduma järgmised dokumendid: 1) patendi saamise avaldus, milles peavad olema esitatud patendi saamise soov, patenditaotleja ja autori andmed ning leiutise nimetus; 2) leiutiskirjeldus, milles leiutise olemus peab olema avatud nii täpselt ja selgelt, et vastava ala asjatundja võib leiutise teostada; 3) ühe või mitmepunktiline patendinõudlus;
annaabi.ee 
