Mitukõrd olli mõõdetu joba vari ärä, iks olli pikk. Mitukõrd ollil¦`loetut¦tsia ärä, käen omma kõik. Sii tsiga olli sellega, tuu tsiga olli tollega. Vanaemmiss olli `o¸kuga (= orikaga), pahrukene (= kuldikene) olli `põrsaga, töbisaba kiriväga (= kirjuga), vana¦Rutass Otassõga, käen olliva kõik. Noæ kui tsikuga kodu sait, sis tuu jala `valla`võtmine. Kui olliva sis nuu..., nuut¦tsuvva kabla (= pastlapaelad) olliva sis vahel `kiirdu `lännüvä (= läinud) ja, ja `sassi `lännüvä ja. Ja sis noit tulli tõnekõrd nii`muudu et, tulli väits `välä võtta ja kabel `katski tõmmata, et ennembi jalast ärä saava ja. Ja sis `jälle koheki mujale `juuskma, kohe sis omal olli lut minnä. Kas sis `koeki (= kuhugi) perve ala `marju `o·sma vai mõtsa`viirde vai. Vai `tüüliste manu aina manu `kaema, mis nuu sääl teevä vai. Nii et ega sis tu karjalaits `lõunassvahel
Jalas kanti pidupasteldena mustaks pargitud pastlaid. Kujult olid pastlad tömbi ninaga ja kroogitud ninapealsete nn tippudega. Parknahast tippudega pastlad püsisid piduliku jalanõuna 19.sajandi lõpuni. Paelu sidudes tehti labajala peale rist ning pastlapaelad seoti kinni pahliuu kohal või siis ristati põlvini ja paelad kinnitati põlve all. 10 KASUTATUD KIRJANDUS Äksi kihelkonna ajaloost: https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84ksi_kihelkond (27.04.2017)
tärkmeist läbiaetud paelaga. Pastlad on vanad Ida-, Kesk- ja Põhja- Euroopa talurahvajalatsid, mida Ida-Euroopas kasutati laialdaselt kuni 20.sajandi alguseni. Eestis kanti neid hiljemalt II aastatuhande algusest alates. Pastlad tehti pargitud, tööpastlad parkimata veisenahast, Kihnus ka hülgenahast ja loibadest. Vormsi ja Pakri rootslaste alal, Muhus ning paiguti mujalgi kanti kroogitud pastlaid( nt. Kuusalu kerikingad). Pastlapaelad keerutati linadest, Kihnus punasest villasest lõngast; kohati kasutati nahkrihmu. Paelu seoti mitmel viisil ümber sääre kuni põlveni või kinnitati pahkluu kohal. Veel 20.sajandi algupoolel olid pastlad Mandri-Eesti tööjalatsitena üldised. Saaremaal olid need juba kasutuselt kadunud 18.sajandi lõpul. Kirde- Eestis ja Hiiumaal lõpetati kandmine 19.sajandi jooksul. Kuivõrd hinnalised ja lugupeetud jalanõud pastlad meie esivanematel on olnud, tõendab ilmekalt P
prees kihlasõlg kuhiksõlg 18 Sukad Piduliku ülikonna juurde kuulusid valged villased või puuvillased sukad, kas päris lihtsas koes või az^uurse* vikliga külgedel. Sukkade kinnituseks või tänapäeval ainult iluks võib põlveõndlasse siduda värvilise sukapaela. Jalanõud Pidulikuks jalanõuks olid mustad madalakontsalised kingad. Kingade kõrval peeti küllaltki pidulikuks ka parknahast pastlaid. Kui jalanõuks valitakse pastlad, siis tuleb pastlapaelad ristata kanna taga, tuua tärgetest läbi jala peale risti, mähkida pahkluu juures ümber sääre ja sõlmida. Pastlad 19 Tasku, kott Mitmesuguste vajalike esemete paigutamiseks kanti seeliku all vööle köidetavat taskut. Tasku seati kohakuti seeliku kinniselõhikuga, kust oli hõlpus kätt taskusse pista.
„Silmad tulid pääle, elu tuli külge, tekkisid tiivanukid“. Kui inimene on endale puugi teinud, siis peab teda hästi toitma. Kui puuk jääb hooletusse, siis tabab talu õnnetus. Puugirohketeks aladeks on olnud Setomaa ning Hardla kihelkond. Setu traditsioonis on kirjeldusi ka passiivses seisukorras puugi kohta, kus puuk lihtsalt kükitab enda koha peal. Kui varavedaja lendab, siis on võimalik ka teda alla lasta ning seega saada endale selle varanduse, mida puuk tassib. (lõigata pastlapaelad katki, vaadata puuki reite vahelt, lasta hõbekuuliga, lugeda tagurpidi issameie palvet) Lääne-Eestis on täiesti eriline tegelane – para –, kes on kärnkonnakujuline ning käib võõraste talude lehmade nisadest piima imemas ning viib selle piima enda perenaise koju. Teisteks uskumusolendid on näiteks tuulispead, mis keerutavad tolmu ja prahti üles. Selline tuulispea tõlgendus on see, et kellegi hing käib tuulispeana kehast väljas kurja tegemas
annaabi.ee 
