Raske on eristada erinevaid mõtteid. Sissejuhatus läheb muu jutuga ühte. Pole põhiküsimust ega allteese. Puuduvad väited või siis olemasolevatel väidetel puuduvad näited. Lõppsõna ei võta juttu korralikult kokku. Stiil on vigane- ,,Paljud neist võetakse inimeste poolt omaks, suuremal arvul aga mitte". Pole lausetes selgust. Kirjanik kasutab palju ,,sina" vormi, selle asemel peaks rääkima umbisikuliselt. Samuti tundub, et kirjanik justkui ujuks teemas. Pastakast väljaimetud jutt. Üldistab palju: ,,Või näiteks tuumapommi leiutajal, kellel võivad olla küll füüsika ning keemia alased teadmised, kuid inimelu väärtustest ei tea ta midagi." Kirjutab ainult ühest aspektist lähtudes. Ei kirjuta teemast põhjalikult ,,Väike prints" Esimesel planeedil elas kuningas. Purpurisse ja hermeliini istus see kunn üksi oma troonil. Kuningas arvas enda valitsevat kõiki ja kõike. Talle andis ainult õiglaseid käske. Kuninga jaoks oli maailm väga lihtne
mina tahaksin ja jõuaksin pärast tema parandusi sisse viia jne. Teisalt oleks kahju, kui tekst lihtsalt seisma jääks. Eks näis. Vaadates oma teksti praegu, kui pool sellest on juba kirjas, ei tule vist Loonele andmine küll välja. Vähemalt esialgu, vähemalt siis, kui emotsio- naalsemad märkused on tekstis. Märkused kirjutamise kõrvalt See on distsipliin distsipliini pärast. Ma ei arva, et see oleks suisa kasutu, aga eks ta ole pisut pastakast välja imetud küll. Loonet kuulata on muidugi teatud mõttes nauditav ning kui selleks või- malust on, siis pakub see kindlasti rohkem kui aine iseenesest. Peatükk 1 Ajaloo mõiste 1.1 Ajaloo mõiste probleemsus 17.–18. sajandil tähendas ajalugu minevikku. Ajaloolased olid need, kes aja- loost kirjutasid, ajalugu praktiliselt ei uuritud. Intellektuaalse distsipliinina ajalugu ei eksisteerinud, koosnes pigem anekdootlikest koduloouurimistest.
Kui on tegemist korraga mitme sarnase ülesehituse, kuid erinevate väärtustega andmetega (näiteks mitme isikukoodiga), siis võib loodud klassist luua iga väärtuse jaoks omaette objekti ja sealtkaudu siis mõningast analüüsi vajavate andmetega ümber käia. Kui aga andmeid on palju, mitut tüüpi ja omavahel seotud, siis tasub mõelda nende omavahelise struktuuri peale. Programmeerimist saab üldjuhul õppida ,,pastakast välja imetud" lihtsate näidete peal. Kui aga mõnda teemasse sisse minna, siis tuleb erialateadmised ja programmeerimisoskused ühendada. Mõlemad võivad eraldi võttes olla küllaltki lihtsad, kuid nende kokkupanek võib veidi peamurdmist nõuda. Samas aga teadmiste ja tehnika ühendamine võib anda eraldi toimetamisest märksa kasulikumaid tulemusi. Järgnevas näites mängitakse läbi elektriskeemides loodetavasti põhikooliajast tuttavate
Sisulised näited (et elundi näited on süda ja juur) aga just mõiste juurde kuuluvadki. Süda ja juur on organi näited täpselt samal määral kui nad on elundi näited, eeldusel et elund ja organ selles sõnastikus ikka üks ja seesama asi on. Veel võiks näidete puhul mainida autentsuse teemat. Eriti kasutusnäited võiksid vähimagi võimaluse korral olla autentsed, st ehtsast spontaansest kõnest leitud, mitte koostaja „kabinetivaikuses pastakast välja imetud”. Vähemalt koostamise ajal võiks nende juures registreerida ka allikad, kust nad saadud on, kasvõi hilisema kontrolli võimaldamiseks. Kasutajale allikaid näidata poleks samas ehk mõtet – see peaks mingi väga spetsiifiline sõnastik olema, kus kasutajat näidete allikad huvitaksid. Lühidalt • Sõnastikes ja terminibaasides on peamiselt kolme liiki infot: – terminid, mis mõisteid tähistavad, – selgitused, mis mõisteid kirjeldavad,
Kui on tegemist korraga mitme sarnase ülesehituse, kuid erinevate väärtustega andmetega (näiteks mitme isikukoodiga), siis võib loodud klassist luua iga väärtuse jaoks omaette objekti ja sealtkaudu siis mõningast analüüsi vajavate andmetega ümber käia. Kui aga andmeid on palju, mitut tüüpi ja omavahel seotud, siis tasub mõelda nende omavahelise struktuuri peale. Programmeerimist saab üldjuhul õppida ,,pastakast välja imetud" lihtsate näidete peal. Kui aga mõnda teemasse sisse minna, siis tuleb erialateadmised ja programmeerimisoskused ühendada. Mõlemad võivad eraldi võttes olla küllaltki lihtsad, kuid nende kokkupanek võib veidi peamurdmist nõuda. Samas aga teadmiste ja tehnika ühendamine võib anda eraldi toimetamisest märksa kasulikumaid tulemusi. Järgnevas näites mängitakse läbi elektriskeemides loodetavasti põhikooliajast tuttavate takistite ja