3. minimaalne normaaljõud ja sellele vastav moment. Vundamendi mõõtmeid tuleks määrata sellise koormuskombinatsiooniga, mis tõenäoliselt annab suurima talla ja seejärel kontrollida kandavõimet teiste koormus-kombinatsioonidega. 25. VUNDAMENDI KONTROLL LIHKELE. Lihkekindlus on tagatud kui H< S + Ep , kus H - talla tasapinnas mõjuv arvutuskoormuse komponent, sh pinnase aktiivsurve Ep – vundamendi külgpinnale mõjuv lihet takistav passiivsurve S - pinnase vastupanu lihkele; dreenitud tingimustes S = V tanδ ja dreenimata pinnastel S = A´cu V - tallaga risti mõjuv koormus δ- seina ja pinnase vaheline hõõrdenurk (monol rb δ = ϕ; mont.rb δ= ½ ...2/3 ϕ). 26. VUNDAMENDI KANDEVÕIME EBAÜHTLASE ALUSE KORRAL. Taoline kontroll kehtib juhul kui vundamendi all on pinnas ühtlane 3 - 4 talla-laiuse sügavuseni. Ebaühtlasel pinnasel asuva vundamendi kandevõime võib olla olenevalt kihtide asendist ja omadustest
Pinnase seda osa lihkevastupanust arvestada. Rp;d Hd aktiivsurve Savipinnase korral peaks arvestama kuivamisprao tekkimise võimalusega Rd vundamendi ja pinnase vahel. Täieliku Joonis 4.15 Vundamendi lihe talla pinnas 20 passiivsurve arenguks on vajalik suhteliselt suur paigutis. Seepärast tuleb kontrollida, kas vundamendile toetuv konstruktsioon talub sellist paigutist. Juhul kui passiivsurve mobiliseerimiseks vajalik paigutis on liialt suur, tuleb vähendada Rp;d suurust nii, et paigutis jääks lubatud piiresse. Horisontaalse nihkumise puhul on passiivsurve täielikuks mobiliseerimiseks vajalik paigutis vp tihedas pinnases 3 kuni 6 protsenti ja kohevas pinnases 5 kuni 10 protsenti vundamendi kõrgusest
3. ankurdatud seina puhul suudaksid ankrud vastu võtta neile langeva jõu; 4. oleks tagatud seina ja teda ümbritseva pinnase üldstabiilsus; 5. seina paigutused ja deformatsioonid jääksid lubatavatesse piiridesse. 19 Olenevalt paigutise suurusest ja suunast võib seina pinnal mõjuda aktiiv -, paigalseisu või passiivsurve. Joonisel 10.40 kujutatud üleni pinnases asuva seina mõlemal küljel mõjub juhul, kui seinale ei mõju mingit jõudu (P = 0), paigalseisusurve. Jõu suurenedes hakkab sein pinnases pöörduma mingi punkti ümber. Seina liikudes hakkab ühel pool seina järk-järgult mobiliseeruma passiivsurve, teisel pool seina langeb surve aktiivsurveni. Maksimaalse võimaliku jõu korral saavutab passiivsurve seina üla- ja alaosas oma maksimaalse võimaliku väärtuse. Sein on sellisel juhul piirseisundis
2 cos (45° + ) 2 2 N c = ( Nq - 1) cot N määras Terzaghi kui pinnase vastupanu (passiivsurve) kiilu poolt avaldatavale jõule ja graafilisel teel saadud väärtused avaldas graafikuna sõltuvalt sisehõõrdenurgast. Kandevõimetegurid on esitatud tabelis 8.4. Ruudu või sõõrikujulise vundamendi jaoks andis Terzaghi toetudes katsetulemustele järgmised veidi muudetud valemid q u = 0,4 B N + q N q + 1,3c N c ( 8.17)
leitakse ilma vee üleslükke jõudu arvestamata. ots ulatuma erinevate pinnaseliikide korral? Nihutavaks jõuks on pinnase aktiivsurve Kinnihoidvad jõud leitakse allpool veepinda Harilikult peaksid vaiad läbima kõik palju horisontaalkomponent, lihkele vastutöötavad on oleva osa jaoks arvestades vee üleslükke mõju. kokkusurutavad pinnasekihid ja toetuma tugevale seinaesise pinnase passiivsurve ning hõõrdejõud 73. Loetlege, kirjeldage nõlva püsivust kihile. (või adhesioon) pinnase ja talla vahel. suurendavad meetodeid (6) Vaia alumine ots peaks ulatuma tugevasse kihti Liivpinnase puhul võetakse hõõrdenurk pinnase 1. Vastukaalu loomisega nõlva jalamile. vähemalt 0,5m. Plastsesse savisse 1, 0 meetrit
Konsistents Niduspinnaste olekut, mis väljendab osakeste liikuvust sõltuvalt niiskusesisaldusest. 13. Coulomb´i seadus, tasapinnaline nihe, stabilomeeter. Sisehõõre- Nidusus. Nihketugevus. Plastsusteooria kirjeldab paigutusi peale elastsuspiir ning see tugineb Coulombi valemil : Coulomb' esitas oma pinnasesurve teooria enam kui 200 aastat tagasi (1776). Teooria võtab arvesse seina ja pinnase vahelise hõõrde. Eelduseks on tasapinnaline lihkepind seinataguses pinnases nii aktiiv- kui passiivsurve puhul. Arvestada on võimalik nii seina kallet vertikaalist, kui ka maapinna kallet horisontaalist. Pinnase nihketugevus on vastupanu ühe pinnasemassiivi osa nihkumisele teise suhtes. Nihe toimub seal, kus kõige suuremad nihkepinged on saavutanud piirväärtuse. Nihketegevus sõltub peamiselt kahest tegurist: 1.pinnaseosakeste omavahelisest hõõrdumisest; 2.pinnaseosakeste kohesioonist ehk nidususest. Vastupanu, mis takistab seejuures osakeste vastastikust nihkumist nimetatakse nidususeks.
Toestuse arvutamine. Kõige lihtsam on nõlvasid toestada puitkilpidega (kui süvendi sügavus pole üle 4 meetri). Toestuse laudu (kilpe) arvutatakse jätkuvtaladena, mida koormab pinnase surve (q´) horisontaalkomponent ja mille sildeks on toepostide vahekaugus. Vajalik laua-paksus leitakse valemiga t = L*q´/ fm,d , kus L on toepostide vahekaugus; q´ - pinnasesurve fm,d - puidu arvutuslik paindetugevus (võib võtta 13 N/mm2). Aktiiv- ja passiivsurve Survet, mida avaldab pinnas seinale, põhjustades seina mõningase eemaldumise pinnasest, nimetatakse aktiivsurveks. Vastupanu, mida avaldab pinnas mingi välisjõu tõttu pinnase poole liikuvale seinale, nimetatakse passiivsurveks. Aktiiv- ja passiivsurve tähistatakse vastavalt Pa ja Pp. Toestus sulundseinaga. Sululundsein arvutatakse selles tekkiva paindemomendi järgi. Paindemomendi epüüri konstrueerimiseks tuleb leida sulundseina koormusskeem. Sulundseina koormab pinnase
leitakse üksikute kihtide vastuvõtmine talla pinnas on tagatud). N määras Terzaghi kui pinnase kaldenurga suhtena F=m/. Meetodites, mis kasutavad osavarutegureid deformatsioonide summeerimise teel. vastupanu (passiivsurve) kiilu poolt avaldatavale jõule ja graafilisel teel pinnase omadustele ja koormustele, tuleb arvutustes kasutada nn 3.2 Elastsusteooria seosed vajumise arvutamiseks Boussinesq' saadud väärtused avaldas graafikuna sõltuvalt sisehõõrdenurgast. arvutusväärtusi cd=c/c ja d=arctan(tan /), kus c ja on andis lahenduse paigutiste arvutamiseks koondatud jõu P mõjumisel 4.3
annaabi.ee 
