Ennetamine Intranasaalne vaktsineerimine Ikosaeedriline SIGADE PARVO Ilma lipiidse ümbriseta Põhjustaja: Parvoviridae Parvovirus Üheahelaline DNA Sigade parvoviirus Hävib formaliinis või NaOH toimel Mitmed parvoviirused paljunevad efektiivsemalt "abistavate viiruste" toel Sigade parvoviirus on maailmas ulatuslikult levinud ja põhjustab emistel sigimishäireid, nn SMEDI sündroomi (stillbirth, mummification, embryonic death, infertility). · Sigade parvoviirus nakatab ainult sigu. · Haiged sead eritavad viirust tupenõrega ja spermaga. Nakatumine toimub aerogeenselt või alimentaarselt
DNA või RNA molekul Viiruse nukleiinhapet ümbritseb valkate – kapsiid, millel loomaviiruste puhul on ka ümbris (envelope) Viiruse genoom on kas üksikahelaline või kaksikahelaline : dsDNA – bakteriofaagid T4 ja lambda, papilloomiviirus ssDNA – bakterifaag M13, parvoviirused (koinfektsioon adenoviirustega) dsRNA – reoviirused (hingamisteede haigused) ssRNA – gripiviirus, HIV Mõnedel viirustel on genoomiks RNA Tubaka mosaiigiviirus TMV Gripiviiruse genoom koosneb mitmest ssRNA segmendist HIV on retroviirus – tema genoomiks on ssRNA, millelt pöördtranskriptaas sünteesib DNA
Ulatuslik fibrinoosne ja/või nekrootiline müokardiit. Viiruse esinemine loote kudedes ja südames. Sigade dermatiidi ja nefropaatia sündroom: Iseloomulik lahanguleid - verevalumid nahal, neerud suurenenud, pindmised verevalumid. Iseloomulikud mikroskoopilised muutused - nekrootiline vaskuliit, fibrinoosne glomerulonefriit. Parvoviridae – ümbriseta Parvoviridae -> Perekond – Parvovirus -> Liik - Sigade parvoviirus (PPV) -> Sigade parvoviirusinfektsioon Mitmed parvoviirused paljunevad efektiivsemalt “abistavate viiruste” toel. “Abistavateks viirusteks” on adenoviirused. “Abistavate viiruste” geneetiline materjal kaasatakse parvoviiruste replikatsiooni. Iseloomulik TPE rakukultuuris tekib viiruse replikatsiooni ajal. Mitmetel parvoviiruse liikidel on hemaglutineerivad omadused. Mõned viiruse liigid levivad transplatsentaarselt. Levib horisontaalselt ja vertikaalselt.
sagedased: § Viiruse polümeraasid teevad palju vigu § Kiire replikatsioon § RNA viirustel puudub vigade kontrolli mehhanism § Mutatsioonid: § Letaalsed mutatsioonid § Nõrgestatud mutandid § Punktmutatsioonid (ühe nukleotiidi muutus) jne. Viiruse montaaz ja morfogenees § Montaaz (assembly) - uuesti sünteesitud viiruslik genoom ja kapsiidi polüpeptiidid ühinevad, moodustub virioni baasstruktuur. Toimumiskoht: § tsütoplasmas - picorna-, pox-, reoviirused; § tuumas - papova-, parvoviirused; § rakumembraani sisepinnal - retroviirused. § Sageli vaja polüproteiin lõigata lühemateks funktsionaalseteks valkudeks. HIV viiruse vabanemine Viiruste vabanemine rakust § Vabanemine (release) - valmis nukleokapsiidid (virionid) vabanevad rakust. Kaks moodust. § Lüütilised viirused - rakk laguneb ja virionid pääsevad välja; § Envelope'ga viirused - toimub pungumine (budding) omandavad lisaks veel välisümbrise tungimisel läbi rakumembraanide,
Molluscum – histoloogiliselt (suured eosinofiilsete tsütoplasmaatiliste inklusioonidega epiteelirakud). Kultuuris ei kasva, loommudelitel ka mitte. Ravi ja profülaktika. Poksviiruste ravis võib kasutada Cidofoviri, nukleotiidianaloogi, mis inhibeerib viiruse DNA polümeraasi. Viirused mõmm :) 05/06 Parvoviirused Struktuur. Väikseimad DNA-viirused. Väike suurus, limiteeritud geneetiline repertuaar muudab teiste DNA-viirustega võrreldes rohkem peremehest või abiviirusest sõltuvaks. 18…26 nm, ümbriseta, ikosaeedrilise kapsiidiga. DNA lineaarne, üheahelaline (+ või -). 5500 alust. Genoom kodeerib 3 struktuur- ja 2 peamist mittestruktuurset valku. Ainus inimesel teadaolevalt haigust põhjustav viirus on B19. Epidemioloogia.
annaabi.ee 
