pidevalt on haugi suus nii noori kui vanu hambaid. Haugi tavaline suurus on 50100 cm, aga ta võib olla üle 150 cm pikk ja üle 35 kg raske. Vangistuses võib haug elada kuni 30 aasta vanuseks. Haug on suhteliselt paikne kala, kes eelistab aeglase vooluga jõgesid, järvi ja riimveelist rannikumerd, hoidudes enamasti kalda lähedale taimestikku või teistesse varju pakkuvatesse paikadesse. On ka hauge, kes elavad avavees ja jälitavad pisemaid parvekalu. Ta talub hästi happelist keskkonda ja võib elada veekogudes, mille pH on 4,75. Haug on röövkala, kes toitub teistest kaladest, ka oma liigikaaslastest. Suured haugid võivad süüa konni, pardipoegi ja pisiimetajaid. Haugide hulgas on kannibalism väga levinud ja eksisteerib järvi, kus peale haugide teisi kalaliike üldse ei ela. Neis järvedes söövad pisikesed havid vesikirpe, vähikesi ja muud zooplanktonit, aga suuremad liigikaaslasi.
aeglase vooluga jõgesid, järvi ja riimveelist kalaliike üldse ei ela. Neis järvedes söövad rannikumerd, hoidudes enamasti kalda pisikesed havid vesikirpe, vähikesi ja muud lähedale taimestikku või teistesse varju zooplanktonit, aga suuremad liigikaaslasi. pakkuvatesse paikadesse. On ka hauge, kes Eestis on haug tavaline ja teda püütakse ka elavad avavees ja jälitavad pisemaid töönduslikult. Ta esineb enamikus järvedes ja parvekalu. Ta talub hästi happelist keskkonda jõgedes, samuti rannikumeres. ja võib elada veekogudes, mille pH on 4,75. CClilcikckicioconn totoadaddppicitc See haug siin uturere pildil kaalub 6,3kg ja ta pikkus on 92cm. Veel pilte. Kasutatud info:http://et.wikipedia.or g/wiki/Haug. Havi ehk haug.
isendid.Vangistuses võib haug elada kuni 30 aasta vanuseks. Levik ja elupaik Haug on levinud kogu Põhja-Euroopas, Põhja- ja Kesk-Aasias ning Põhja-Ameerikas. Eestis elab sisevetes pea kõigis järvedes ja aeglase vooluga jõgedes, merevetes kogu ranniku ulatuses ja merega vahetult seotud jõgedes. Haug on suhteliselt paikne kala, kes hoidub enamasti kalda lähedale taimestikku või teistesse varju pakkuvatesse paikadesse. On ka hauge, kes elavad avavees ja jälitavad pisemaid parvekalu. Ta talub hästi happelist keskkonda ja võib elada veekogudes, mille pH on 4,75. Eluviis ja toitumine Haug on erakliku eluviisiga, kes veedab aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Saaki silmanud, teeb ta selle suunas välkkiire sööstu. Haug neelab oma saagi tervelt ega raiska aega närimise peale. Haug on tuntud röövkala
(Spanovskaja, 1979) 5 Joonis 1: Haug (http://en.wikipedia.org/wiki/File:Esox_lucius1.jpg) Levik looduses Haug on suhteliselt paikne kala, kes eelistab aeglase vooluga jõgesid, järvi ja riimveelist rannikumerd, hoidudes enamasti kalda lähedale taimestikku või teistesse varju pakkuvatesse paikadesse. On ka hauge, kes elavad avavees ja jälitavad pisemaid parvekalu. Ta talub hästi happelist keskkonda ja võib elada veekogudes, mille pH on 4,75. (http://et.wikipedia.org/wiki/Haug ) Haug asustab peaaegu kõiki Eesti järvi ja aeglase vooluga jõgesid, kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ESOLUC2.htm ) Maailmas on haug levinud Kaspia, Mustas, Balti, Valges, Barentsi, Arktika, Põhja ja Araali meres ning Atlandi ookeani nõos, Vahemere nõos ja Põhja-Itaalias. Laialdaselt on
Seinnoodapüük Seinnoot kujutab endast võrkseina, millega laeva (või paadi) abil piiratakse kalaparv ümber. Ülemine selis on suhteliselt kõrge ujuvusega ja on veepinnal. Raskustega varustatud alumine selis vajub alla, nii et püügi alguses on seinnooda sein püstloodis. Alumise selise külge kinnitatud veorõngaid läbib nn. veotross, millega seinnooda alumine selis veetakse kokku. Selle tulemusena jääb kalaparv nagu suurde võrkkotti. Püütakse enamalt jaolt pelaagilisi parvekalu (heeringat, makrelli jne.). Seinnoodapüügil kasutatkse teinekord füüsikalisi ärritajaid: valgus- ja heliallikaid. Seinnoodapüügi eelisteks on suur manööverdamisvõimalus ja operatiivsus püügil, mis tihti tagavad väga suured saagid. Eristatakse seinnootasid selle järgi, kas nendega opereeritakse ühelt laevalt (ühetiivalised) või kahelt laevalt (kahetiivalised). Viimasel juhul on püügilaevad tavaliselt väiksemad ja baseeruvad emalaeval.
8. Seinnoodapüük Seinnoot kujutab endast võrkseina, millega laeva (või paadi) abil piiratakse kalaparv ümber. Ülemine selis on suhteliselt kõrge ujuvusega ja on veepinnal. Raskustega varustatud alumine selis vajub alla, nii et püügi alguses on seinnooda sein püstloodis. Alumise selise külge kinnitatud veorõngaid läbib nn. veotross, millega seinnooda alumine selis veetakse kokku. Selle tulemusena jääb kalaparv nagu suurde võrkkotti. Püütakse enamalt jaolt pelaagilisi parvekalu (heeringat, makrelli jne.). Seinnoodapüügil kasutatkse teinekord füüsikalisi ärritajaid: valgus- ja heliallikaid. Seinnoodapüügi eelisteks on suur manööverdamisvõimalus ja operatiivsus püügil, mis tihti tagavad väga suured saagid. Eristatakse seinnootasid selle järgi, kas nendega opereeritakse ühelt laevalt (ühetiivalised) või kahelt laevalt (kahetiivalised). Viimasel juhul on püügilaevad tavaliselt väiksemad ja baseeruvad emalaeval.
annaabi.ee 
