NATO-t juhib peasekretär, kelleks on Lord Robertson. Ametisse nimetatakse ta neljaks aastaks. Peasekretäri kohale saab ühe liikmesriigi rahvusvaheliselt tuntud kõrgem riigitegelane. Ülesandeks on juhtida Põhja- Atlandi Nõukogu ja muude aluliste NATO organite koosolekuid ning aidata liikmesriikide vahel saavutada üksmeelsus. Alliansi igapäevase töö juures toetab teda rahvusvaheline personal. 1 Arusaamine uuest NATOst: tutvustamine partnerriikidele. 2002, lk 4- 8 . 7 NATO-l puuduvad iseseisvad relvajõud. Enamik NATO käsutuses olevaid relvajõude on täieliku rahvusliku juhtimise all kuni nad määratakse liikmesriikide poolt täitma ülesandeid, mis ulatuvad kollektiivsest kaitsest uute missioonideni nagu rahuvalve ja rahu tagamine. Poliitiliste- ja
aastat ning ühe korra tagasivalimise võimalusega, ning välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi ametikoht, kelle ülesanne on tagada ühenduse välistegevuse järjepidevus. Lissaboni leping võimaldab ELil tegutseda maailmas tõhusamalt ja järjekindlamalt. ELi välispoliitika erinevate suundade, nagu diplomaatia, julgeolek, kaubandus, arenguabi, humanitaarabi ja rahvusvahelised läbirääkimised ühendamine võimaldab ELil anda selgema signaali oma partnerriikidele ja -organisatsioonidele maailmas. Vastavalt lepingule on EL juriidiline isik. See võimaldab ELil sõlmida rahvusvahelisi lepinguid ning astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks. Selliselt saab EL esitada seisukohti ning tegutseda tervikliku üksusena. Lissaboni lepingus rõhutatakse Euroopa Liidu toimimispõhimõtteid. Need on demokraatia, õigusriik, inimõigused ja põhivabadused, inimväärikuse austamine, võrdsus ja solidaarsus
aastat ning ühe korra tagasivalimise võimalusega, ning välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi ametikoht, kelle ülesanne on tagada ühenduse välistegevuse järjepidevus. Lissaboni leping võimaldab ELil tegutseda maailmas tõhusamalt ja järjekindlamalt. ELi välispoliitika erinevate suundade, nagu diplomaatia, julgeolek, kaubandus, arenguabi, humanitaarabi ja rahvusvahelised läbirääkimised ühendamine võimaldab ELil anda selgema signaali oma partnerriikidele ja -organisatsioonidele maailmas. Kokkuvõte Olles teadlik oma ülemaailmsest majanduslikust ja kaubanduslikust tähtsusest, sain teada, et Euroopa Liit kasutab oma mõjuvõimsust nii teiste kui iseenda huvides. EL edendab jõukuse kasvu ja toetab demokraatlikke väärtusi kogu maailmas, aidates seeläbi tagada stabiilsust ja kodanike heaolu omaenda piirides. Uute riikide lõimumine EL-iga tugevdab viimase rolli rahvusvahelisel areenil
Sveits, Norra, Jaapan, Türgi, Lõuna-Korea, Brasiilia, India, Kanada, Alzeeria, Lõuna-Aafrika, Saudi- Araabia. Liibüa, Ukraina, Singapur, Ühend Emiraadid, Asutraalia ja Mehhiko. Söögi, joogi ja tubakakaubanduses on Ameerika Ühendriikide, Brasiilia, Venemaa ja Sveitsi järelolulist rolli kehastamas Argentiina kust 2008. aastal eksporditi üle 3 miljardi EURO eest kaupu. Toormaterjali osas on imporditavate riikide on lisaks eelpool mainitud partnerriikidele olulisel kohal Indoneesia kust aastal 2008 imporditi 3,37 miljardi euro eest toormaterjali ja kuhu eksporditi 350 miljoni euro eest materjale. Kütuste, määrdeainete ja seotud materjalide osas mängivad tähtsamaid rolle Venemaa, Norra ja Ameerika Ühendriigid, lisaks eelpool tuntud partnerriikidele lisanduvad selles valdkonnas Nigeeria, Kasahstan, Iraan ja Aserbaidzaan. Euroopa Liit on suuresti sõltuv kütuse impordis Venemaast, peaaegu 1/3 kogu EL impordist
OSCE missioon tegutses Eestis aastail 1993-2001, tegeldes põhiliselt demokraatlike struktuuride edendamise ning rahvustevahelise konflikti ärahoidmisega. Seetõttu olid missiooni tähelepanu keskpunktis eelkõige kodakondsus- ja keeleküsimused. Eesti tegevus rahvusvahelistes organisatsioonides Eesti riigikaitse ja julgeolekupoliitika seisukohalt on esmatähtis toetuse laiendamine Eesti välis- ja julgeolekupoliitilistele eesmärkidele. Eesti jaoks oluliste julgeolekuküsimuste teadvustamine partnerriikidele on lisaks kahepoolsele koostööle võimalik rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu. Eesti osaleb praegu täisliikmena ÜRO, OSCE, EN, LMN, WTO jt rahvusvaheliste organisatsioonide töös ning on tihedas sidemes organisatsioonidega, mille liikmestaatust taotleb (NATO, EL, OECD). Eesti liikmelisus nendes organisatsioonides tähendab osalust otsuste elluviimisel ja sama nõudmist ka teistelt organisatsiooni liikmetelt. Samuti on Eestil võimalik
initsiatiivi edasiarendamist vastavalt Idapartnerluse Vilniuse tippkohtumise ühisdeklaratsioonis sõnastatud eesmärkidele ning kahepoolsete suhete jätkuvat arendamist Euroopa Liidu ja Idapartnerlusega haaratud riikide vahel, millisteks on Armeenia, Azerbaidžaan, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene. Samas toonitab Eesti juhtkond, et Idapartnerlus peab olema piisavalt paindlik, et võimaldada individuaalset lähenemist partnerriikidele, ehk teisiti öeldes liikuda kiiremini edasi nende riikidega, kes selleks on valmis. -8- III loengupaar õppeaines “Euroopa Liidu naabruspoliitika”. Teema: “ENP nn “Põhjadimensioon kui selle poliitika Põhja-suunaline komponent, seal osalejad, selle koostöövaldkonnad ja seosed loomemajandusega ning Soome ja Eesti osa selles poliitikas”. (Koostas: J. Värk, PhD). Põhjadimensioon ehk Põhjamõõde on Euroopa Liidu välis- ja piiriülese
annaabi.ee 
