(tolliliit) OECD on 1948 asutatud Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni järeltulija. OECD-l on 20 asutajariiki, neist väljastpoolt Euroopat üksnes Kanada ja USA. Seevastu kuuluvad asutajariikide hulka Norra, Rootsi, Sveits, Kreeka ja Türgi. OECD-l on 34 liikmesriiki. Eesti kutsuti OECD liikmeks juunis 2010 ja sai liikmeks 9. detsembril 2010. Mercosur on 1991. aastal Brasiilia, Argentiina, Paraguay ja Uruguay poolt moodustatud majanduslik ja poliitiline liit Mercosuri partnerriikideks on Tsiili, Kolumbia, Ecuador ja Peruu. Venezuela sai täisliikme staatuse 31. juulil 2012 ning Boliivia alustas liitumisprotsessi 2012. aasta lõpus. Paraguay liikmelisus on alates 2012. aasta juunist peatatud. OECD tegeleb peamiselt majanduspoliitikaga: üldise teabevahetuse, andmete kogumise, statistikaavaldamise, majanduse analüüsi, prognooside ja muu sellisega. Mercosuri eesmärk on vabakaubanduse edendamine ja kaupade, inimeste ning valuuta sujuva liikumise võimaldamine
impordis 30%. Teiseks suuremaks eksporditavaks grupiks oli jätkuvalt puidu ja puittoodete grupp, mis hõlmas enda alla 15% ning kolmandaks grupiks oli garderoobikaubad 12%-ga. Masinad-seadmed ja garderoobikaubad olid seotud kaupade töötlemisega ning puit ja puittooted põhinevad Eesti loodusressurssidel. Impordis oli teiseks suuremaks grupiks keemiakaubad, mis võttis enda alla 12%, kolmandaks ja neljandaks grupiks olid võrdselt 10%-ga transpordivahendid ja toidukaubad. Suurimateks partnerriikideks ekspordi ja impordi puhul olid Soome, Rootsi, Läti, Saksamaa ja Venemaa. Impordi puhul oli vaid riikide järjekord erinev. (Saks, 2008) 3 Eesti eksport ja import aastatal 1994-2006 Eksport (mln kr) Import (mln kr) Joonis 1. Autori tehtud graafik allikatest saadud arvuliste väärtuste põhjal. 4 Kasutatud kirjandus 1
kitsamalt konkreetsete rahaliste jms abi voogude kirjeldamiseks. Arengukoostöö tähendab pikemaajalist partnerlust arenenud ja areneva riigi vahel. 4. Milles väljendub arengukoostöö? See väljendub näiteks programmides, mis toetavad arengumaade vajadustel ja strateegiatel põhinevaid infrastruktuure (nt teed, ehitised, veevõrk), põhiteenuseid (nt haridus, tervishoid) ja kohalikku administratsiooni. 5. Missuguste riikidega on Eesti teinud ja teeb arengukoostööd? Partnerriikideks on Afganistan, Gruusia, Moldova, Ukraina, Armeenia, Aserbaidžaan ja Valgevene. 6. Selgita mida tähendab kahepoolne, mida mitmepoolne arengukoostöö. Kahepoolne ehk bilateraalne arengukoostöö tähendab kokkuleppeid abi andva riigi (doonorriigi) ja abisaajariigi (partnerriigi) vahel. Näiteks Eesti kahepoolne koostöö on suunatud riikidele, kus Eesti saab oma kogemusi jagades lisaväärtust anda. Mitmepoolne ehk multilateraalne arengukoostöö tähendab seda, et doonorriigid eraldavad
kogemustele tuginedes pakkuda lisaväärtust ning kes on valmis liikuma demokraatliku ja inimõigustest lähtuva ühiskonna suunas. Peamiste sihtriikide valikul lähtuti eelkõige kolmest aspektist: esiteks, abivajaduse ja vaesuse tase riigis; teiseks, millistes riikides suudaks Eesti pakkuda arengukoostöös teatavat lisandväärtust reformikogemuste näol; ning kolmandaks, koostöövõrgustiku olemasolu. Sellest tulenevalt on Eesti kahepoolse arengukoostöö prioriteetseteks partnerriikideks järgmised riigid: 1 Afganistan 1 Gruusia 1 Moldova 1 Ukraina Eesti ja rahvusvahelised organisatsioonid Vaata üles WTO, IMF, NATO jne Valitsusevaheline koostöö Valitsustevaheline koostöö tähendab et vastuvõetud eeskirjad on siduvad ainult riikidele.
kogemustele tuginedes pakkuda lisaväärtust ning kes on valmis liikuma demokraatliku ja inimõigustest lähtuva ühiskonna suunas. Peamiste sihtriikide valikul lähtuti eelkõige kolmest aspektist: esiteks, abivajaduse ja vaesuse tase riigis; teiseks, millistes riikides suudaks Eesti pakkuda arengukoostöös teatavat lisandväärtust reformikogemuste näol; ning kolmandaks, koostöövõrgustiku olemasolu. Sellest tulenevalt on Eesti kahepoolse arengukoostöö prioriteetseteks partnerriikideks järgmised riigid: · Afganistan · Gruusia · Moldova · Ukraina Eesti kuulub järgmistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse: ÜRO NATO EL o Julgeolekuriskid ja poliitika Eesti julgeolek on otseselt seotud rahvusvahelise julgeolekukeskkonna arengutega. Euro- atlandi julgeolekukoostöö ja integratsioon, sealhulgas NATO ja Euroopa Liidu laienemine, on vähendanud laiaulatuslike sõjaliste konfliktide ohtu Euroopas
kogemustele tuginedes pakkuda lisaväärtust ning kes on valmis liikuma demokraatliku ja inimõigustest lähtuva ühiskonna suunas. Peamiste sihtriikide valikul lähtuti eelkõige kolmest aspektist: esiteks, abivajaduse ja vaesuse tase riigis; teiseks, millistes riikides suudaks Eesti pakkuda arengukoostöös teatavat lisandväärtust reformikogemuste näol; ning kolmandaks, koostöövõrgustiku olemasolu. Sellest tulenevalt on Eesti kahepoolse arengukoostöö prioriteetseteks partnerriikideks järgmised riigid: 1 Afganistan 2 Gruusia 3 Moldova 4 Ukraina 5. Julgeolekuriskid ja poliitika. EESTI VABARIIGI JULGEOLEKUPOLIITIKA ALUSED (2004) http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=773389 Eesti julgeolek on otseselt seotud rahvusvahelise julgeolekukeskkonna arengutega. Euro-atlandi
annaabi.ee 
