Nüüd toimusid jälle mõned laadimised ja siis sai valida, millist kõvaketta partitsioneerimismeetodit eelistatakse, kas juhatatud või käsistsi. Valisin juhatatud. Vahepeal oli kõvaketta valik, kuid et asi toimus VirtualBox`is, polnud peale ühe midagi valida. Järgnevalt sai valida erinevate partitsiooniskeemide vahel, siit võtsin selle, mida soovitati uuele kasutajale ehk algajale. Selle skeemi järgi on kõik failid ühel partitsioonil, teiste skeemide järgi oleks partitsioone juurde loodud ja erinevad failid oleksid olnud erinevatel partitsioonidel. Nüüd toimus väike laadimine või salvestamine ja sai kinnitada, et muudatused tuleb kõvakettale kirjutada. Vastupidise valiku korral oleks partitsioonivärk otsast peale alanud. Ja veelkord küsiti kinnitust valikutele, siinkohal tuli aknas nooleklahviga vahetada ei ja vastu, et asi kindel oleks
graafikakaart. Installeerimine. Tõmbasin internetist 64-bitise Windows 8 installatsioonifaili. Kõigepealt üritasin Windows kaheksat paigaldada VirtualBox`i, kuid kaks Windowsit korraga ei jätnud teineteisele hingamisruumi ja kaheksas kippus kinni jooksma. Korraliku ülevaate saamiseks otsustasin Windows 8 installeerida kõvaketta teisele partitsioonile ja paigaldamiseks kasutada mälupulka. Selleks muutsin mälupulga käsureatoimingutega alglaaditavaks, tõstsin kõvaketta teisel partitsioonil olevad failid välisele kõvakettale ümber ja muutsin mälupulga BIOS-is esmaseks käivitusseadmeks. Sellistes seadetes arvutit käivitades ilmus kõigepealt must ekraan, millel oli akna kujutis. See meenutas mulle eelkõige eelmise sajandi kuuekümnendatel või seitsmekümnendatel välja antud raamatute kaanekujundusi. Akna all ketras kummaline vigur, mis tuletas meelde traatrõngale lükitud sabakondilülisid. See pidi ilmselt näitama, et töö käib
Soovitavalt mooduliteks. Muuseas, moodulid asuvad kataloogis /lib/modules/... ja kui seal on nt. fail vfat.o, siis on tõenäoliselt võimalik lugeda kirjutada W95 partitsiooni. Seda kas moodul on kasutusel saab näha käsuga lsmod; ja kui ei ole kasutusel, siis aitab käsk modprobe vfat. Jne. Failisüsteem on vahend andmete organiseerimiseks andmekandjal. Failisüsteem asub tavaliselt infokandjale (kõvaketas, USB pulk) partitsioonil ja tema poole pöördutakse seadmenimega. Näiteks esimese IDE kanali teise kõvaketta kolmas partitsioon kannab nime Linux’i failisüsteem aastast 1999, mis võeti esmakordselt kasutusele kernelis 2.4.15. ext3 erineb oma eelkäijast ext2 peamiselt selle poolest, et siin kasutatakse failisüsteemi muudatuste tegemisel päevikut. Lisaks sellele on siin üle mitme ploki ulatuvate kataloogide tarvis kasutusel puukujulised kataloogiindeksid ja failisüsteem on võimeline kasvama töö käigus.
) Mõned UNIX-tüüpi operatsioonisüs- teemid jagavad partitsiooni veel omakorda viiludeks (slice). Ülimalt üks partitsioonidest on aktiivne (active). Kui alglaadimise järjekord käsib kõvakettalt süsteem laadida, otsitakse üles aktiivne partitsioon ning laaditakse sellelt operatsioonisüs- teem. Mitme operatsioonisüsteemiga arvutis pakub aktiivne partitsioon alglaadimisel esmalt hoo- pis menüü, mis laseb kasutajal valida, milline operatsioonisüsteem käivitada. Igal partitsioonil võib olla erinevat tüüpi failisüsteem. Levinumad tüübid on FAT3 , FAT32 (kasutusel Windowside varasemates versioonides), NTFS4 (kasutusel alates Windows NT-st), EXT2, EXT3, ReiserFS (kasutusel Linuxites), UFS5 (kasutusel mitmesugustes muudes UNIX- tüüpi operatsioonisüsteemides) ja HFS6 (kasutusel Macintosh-arvutitel). Enne uue partitsiooni kasutuselevõttu tuleb ta formateerida. Formateerimise käigus antakse
FAT16 FAT32 NTFS HPFS EXT_2 FAT16 * - - - - FAT32 * * - - - NTFS * * * - - HPFS * - - * - EXT_2 * * * * * Tabelist tuleks aru saada nõnda, et kõik operatsioonisüsteemid suudavad lugeda ja kirjutada FAT16(DOS) partitsioonile ja et Linux(EXT_2) suudab lugeda enim erinevaid failisüsteeme. Win 95 võib ka paikneda FAT16 partitsioonil. Vahe on selles, et FAT32 on kiirem ja failid võtavad vähem ruumi, samuti on parandatud mõned olulised FAT16 puudused. Kui kasutada FAT16-t, siis pikad failinimed realiseeruvad VFAT-i kaudu. Sel juhul suudab Linux ka Win 95 partitsiooni lugeda/kirjutada (pikki failinimesid käsitleb ta nagu DOS). Failisüsteem on meetodite ja andmestruktuuride kogum, mida operatsioonisüsteem kasutab failide jälgimiseks kettal või sektsioonis; see on failide organiseerimise viis kettal
annaabi.ee 
