teadaoleva töötava kaabliga ühendada ning kontrollida seade üle. Kui see ei aita siis tuleks seade katsetada üle teises masinas. Sellisel juhul kui seade töötab teises masinas võib probleemiks olla toiteseadme rikke või siis ebapiisav toide. Kui aga ilmub veateade MBR ehk master boot record'i laadimise tõrke kohta tuleks kontrollida üle jumper settingud HDD kettal. Kuid kui antakse teade "Missing NTLDR" siis tuleks kontrollida kas XP installatsiooniplaadiga on võimalik partitsioone näha ning tuleks kasuks kui skanneerida kõvaketas diagnostikavahendiga. Tuleks ka kontrollida Kas windows "Safe Mode'is" töötab. Kui ei, tuleks teha XP parandus. Diagnostika programmideks on: SeaTools for Windows- See sisaldab mitmeid teste mis uurivad füüsilist meediat sinu kettaseadmes Data Advisor- Data Advisor on isebootiv, seega see töötab isegi siis kui sinu süsteem ei tööta. Andmete taastamise programmid: Recover My Files- taastab lihtsalt teie kustutatud
1. GUID partitioning table võimaldab rohkem primaarseid partitsioone kui 4 Kõrgkeeles kirjutatud programm mis pole veel ümber tõlgitud – Lähtekood Programmi tõlkur mis tõlgib kogu koodi korraga programmi saab käivitada kui kogu tõlge on tehtud – kompilaator Inimkeelele lähedane programmeerimiskeel, on vaja tõlkida madalkeeleks muidu riistavara ei mõista programmi – kõrgkeel Programmi tõlkur mis tõlgib koodi ridade kaupa tõlgitud koodilõiku saab
Suurimad miinused on piirang partitsiooni suurusele (kuni 2 GB) ja failinimede pikkustele (kuni 11 tähemärki, millest 3 on failinimelaiend). Failinime pikkuse piirangu ületamiseks on kasutusel VFAT nimeline failisüsteemilaiendus, mis võimaldab kuni 255-tähemärgilisi failinimesid. FAT32 FAT32 on edasiarendus FAT16-st. Peamine edasiminek on maksimaalse klastrite arvu suurendamine, mistõttu on võimalik kasutada partitsioone suurusega kuni 2 TB. Sarnaselt FAT16-ga on FAT32 erinevate operatsioonisüsteemide poolt hästi toetatud. Hea toe ja suure lubatud partitsiooni suuruse tõttu eelistavad seda failisüsteemi ka mälupulkade ja mälukaartide tootjad enamus müüdavatest mälupulkadest ja -kaartidest on vormindatud FAT32-failisüsteemiga. FAT32 suurim probleem on faili maksimaalse suuruse piirang 4 GiB. NTFS
mõned laadimised ja siis sai valida, millist kõvaketta partitsioneerimismeetodit eelistatakse, kas juhatatud või käsistsi. Valisin juhatatud. Vahepeal oli kõvaketta valik, kuid et asi toimus VirtualBox`is, polnud peale ühe midagi valida. Järgnevalt sai valida erinevate partitsiooniskeemide vahel, siit võtsin selle, mida soovitati uuele kasutajale ehk algajale. Selle skeemi järgi on kõik failid ühel partitsioonil, teiste skeemide järgi oleks partitsioone juurde loodud ja erinevad failid oleksid olnud erinevatel partitsioonidel. Nüüd toimus väike laadimine või salvestamine ja sai kinnitada, et muudatused tuleb kõvakettale kirjutada. Vastupidise valiku korral oleks partitsioonivärk otsast peale alanud. Ja veelkord küsiti kinnitust valikutele, siinkohal tuli aknas nooleklahviga vahetada ei ja vastu, et asi kindel oleks. Nüüd toimus põhisüsteemi paigaldamine ja pärast seda küsiti paketihaldusmanageri
Seega on kokku 268 435 456 adresseeritud klastrit, millest osad on reserveeritud. Klastrid on suurustega 1 sektor (512 baiti) kuni 64 sektorit (32 kB), lubades kuni 2 TB ketast. Faili võimalik maht FAT32 kettal on 4 GB miinus 1 bait, mis tähendab, et suuremate failide kasutamiseks peab kasutama mõnd muud failisüsteemi, näiteks NTFS-i. FAT32 on edasiarendus[8] FAT16-st. Peamine edasiminek on maksimaalse klastrite arvu suurendamine, mistõttu on võimalik kasutada partitsioone suurusega kuni 2TB. Sarnaselt FAT16-ga on FAT32 erinevate operatsioonisüsteemide poolt hästi toetatud. Hea toe ja suure lubatud partitsiooni suuruse tõttu eelistavad seda failisüsteemi ka mälupulkade ja mälukaartide tootjad – enamus müüdavatest mälupulkadest ja -kaartidest on vormindatud FAT32 failisüsteemiga. FAT32 suurim probleem on faili maksimaalse suuruse piirang – 4GiB. 32-bitine failipaigutustabel Failisüsteem FAT32 võeti esmakordselt kasutusele
Valisin Windows 8 pro ja vajutasin Next. Edasi tuli see pika jutuga kast, mida keegi kunagi ei loe ja kuhu tuli panna linnuke, et oled litsensitingimustega nõus. Nüüd anti valida, kas tahan operatsioonisüsteemi uuendada, või kohandatud installeerimist. Kuna uuendada midagi polnud, valisin kohandatud paigaldamise. Järgmises aknas sai valida, millisele kõvaketta partitsioonile uut operatsioonisüsteemi tahetakse. Edasijõudnute valik oli veel, kas kõvaketta partitsioone kustutada, formaatida, laiendada või luua uus partitsioon. Järgmises aknas lubati installeerima hakata, kuid hoiatati, et see võib võtta aega ja toimuvad restardid. Tegelikult läks aega vaid kümmekond minutit. Seejärel, peale mitmeid restarte, anti valida, millise operatsioonisüsteemiga edasi toimetada, kas vana Windows seitsmega, või uuega. Siin valisin uue, et seda lähemalt uurida. Nüüd tuli
kogu lint ümber kerida). Tänapäeval on levinud DDS40 -4 (20 GB) ja DAT41 72 (36 GB) lin- dikassetid. Lindiseadet tuleb puhastuskassetiga regulaarselt puhastada. Lintide plussiks on nende vähemalt 10-aastane eluiga. Kettaseadmeid tähistatakse Windowsis tähtedega A:, B: jne, kusjuures esimesed kaks tähte (A:, B:) on reserveeritud disketiseadmete jaoks, C: tähistab kõvaketta esimest partitsiooni ning ülejäänud tähed ka kõvaketta partitsioone või muid seadmeid. UNIX-tüüpi süsteemides asuvad kettaseadmed ,,failidena" kataloogis /dev, kusjuures dis- ketiseadmete tähis on tavaliselt fd, kõvakettaseadme tähis hd, laserkettaseadme tähis cdrom ning USB-välismälu tähis sd. Mitme seadme (partitsiooni) korral on nummerdus operatsioo- nisüsteemist sõltuv, näiteks /dev/hda1 või /dev/cdrom0. 1.7. Sisend-väljundseadmed 1.7.1 Sisendseadmed
annaabi.ee 
