Suureks abiks Eestile oli Briti Kuningliku laevastiku eskaadri jõudmine Tallinna reidile ja Soome vabatahtlike saabumine. Teadmine, et võitluses Nõukogude Venemaa vastu ei olda enam üksi, tõstis tunduvalt sõdurite ja rahva meeleolu. 5. jaanuariks 1919 oli mobiliseeritud 14 000 meest ning Eesti väed asusid vastupealetungile. 19. jaanuaril vabastati Narva ja rindejoon jooksis nüüd piki Narva jõge. Laiarööpmelised soomusrongid ja leitnant Kuperjanovi partisanisalk vabastasid 14. jaanuaril 1919 Tartu. 1. veebruaril vabastati pärast verist Paju lahingut Valga ja 3. veebruaril Võru. Paanikat Punaarmee tagalas sünnitasid ka kontradmiral Johan Pitka juhitud meredessandid Soome lahe rannikul. 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 sõjavangi ja said saagiks üle 40 suurtüki. Tartu rahu
Suureks abiks Eestile oli Briti Kuningliku laevastiku eskaadri jõudmine Tallinna reidile ja Soome vabatahtlike saabumine. Teadmine, et võitluses Nõukogude Venemaa vastu ei olda enam üksi, tõstis tunduvalt sõdurite ja rahva meeleolu. 5. jaanuariks 1919 oli mobiliseeritud 14 000 meest ning Eesti väed asusid vastupealetungile. 19. jaanuaril vabastati Narva ja rindejoon jooksis nüüd piki Narva jõge. Laiarööpmelised soomusrongid ja leitnant Kuperjanovi partisanisalk vabastasid 14. jaanuaril 1919 Tartu. 1. veebruaril vabastati pärast verist Paju lahingut Valga ja 3. veebruaril Võru. Paanikat Punaarmee tagalas sünnitasid ka kontradmiral Johan Pitka juhitud meredessandid Soome lahe rannikul. 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 sõjavangi ja said saagiks üle 40 suurtüki..............................................
Suureks abiks Eestile oli Briti Kuningliku laevastiku eskaadri jõudmine Tallinna reidile ja Soome vabatahtlike saabumine. Teadmine, et võitluses Nõukogude Venemaa vastu ei olda enam üksi, tõstis tunduvalt sõdurite ja rahva meeleolu. 5. jaanuariks 1919 oli mobiliseeritud 14 000 meest ning Eesti väed asusid vastupealetungile. 19. jaanuaril vabastati Narva ja rindejoon jooksis nüüd piki Narva jõge. Laiarööpmelised soomusrongid ja leitnant Kuperjanovi partisanisalk vabastasid 14. jaanuaril 1919 Tartu. 1. veebruaril vabastati pärast verist Paju lahingut Valga ja 3. veebruaril Võru. Paanikat Punaarmee tagalas sünnitasid ka kontradmiral Johan Pitka juhitud meredessandid Soome lahe rannikul. 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 sõjavangi ja said saagiks üle 40 suurtüki. Välisabi ja vähemusrahvaste üksused Vabadussõjas
meestele lõplikult, et keegi teine nende eest kodumaad päästma ei hakka, ning seejärel vallandus vabatahtlike omaalgatus. Üksteise järel sündisid vabatahtlikest koosnevad löögiüksused: Skautpataljon, Sakala Partisanide Pataljon, Kalevlaste Maleva. Vabatahtlikest koosnevad üksused paistsid silma tugeva lahingumoraali ja võitlustahtega. Üheks legendaarsemaks väeosaks kujunes Tartumaa Kaitseliidu ülema leitnant Julius Kuperjanovi Puurmanis formeeritud partisanisalk. Vabadussõja vältel astus vabatahtlikult teenistusse rohkem kui 16 000 meest. Eriti oluline roll oli kooliõpilastel. Vabatahtlikke kooliõpilasi leidus pea kõikides väeosades - nii moodustatavates löögiüksustes kui rindel võitlevates väeosades, nii jala- kui ratsa-m suurtüki- ja mereväes. Vabadussõja avalahingus moodustasid õpilased viiendiku Eesti sõjajõust (ligi 200 Narva ja Tallinna koolipoissi). Juhtimisaparaadi korrastamine: 23
Putsikatse sai teoks vaid tänu Ve valitsusele. Nõuk valitsus lubas eesti komparteil mobiliseerida eestlastest kommuniste venemaal, nõuk piirivalve aindis võimaluse nende relvade ja inimeste saatmiseks üle piiri. Mässuplaani väljamõtlejaks oli eestlastest ohvitser Harald Tummeltau. Vahetult enne putsi koondati Leningradist sanitaarronge, paar soomusrongi, mõned nõuk sõjalaevad, 2 diviisi lahinguvalmidusse kõrgendatud valmisolekusse. Pihkvas moodustati partisanisalk, kes olid valmis üle idapiiri tungima. Panus oli tehtud ennekõike ootamatusele ja saladuse hoidmisele. Mingisugust töörahva revolusiooni ei kavandatud ka vallandada. Panus tehtis tõelistest kommunistidest salkadele, kes pidid vallutama kõik töhtsamad objektid. Hiljem tuli hakata agiteerima eesti töölkisi, et nad väljaastunutega ühineks. Väljaastumised pidid toimuma suuremates linnades. Kõikides nendes linnades tuli
Murrangu põhjused: Rahvaväe kasv, vabatahtlike väeosad, juhtimisaparaadi korrastamine. Kuid selle asemel, et omariiklus kokku variseks, leiti uus moraalisüst. Kui selgus, et keegi teine nende kodumaad ei kaitse, kasvas vabatahtlike arv (Skautpataljon, Sakala Partisanide Pataljon, Kalevlaste Malev jne) Nende moodustatud üksused paistsid silma lahingumoraali ja võitlustahtega ning neid kasutati otsustavates lahingutes. Eriti kuulus oli J. Kuperjanovi partisanisalk, mis tegutses vaenlase tagalas. Eriti oli roll kooliõpilastel. Rahvaväe arvukus kavas tänu sellele aastavahaetusel 6000 peale ja jätkas kasvu. See aitas kaasa rahva meeleolu muutumisele ja omariikluse toetus kasvas. Rahvaväe juhtimine paranes pärast seda, kui 23.dets loodi ülemjuhataja ametikoht ning kogu sõjategevuse koordineerimine koondus staabiülema J. Laidoneri kätte ja Jaan Soots oli ka staabiülem. Siitpeale hakkas tegevus minema sihiliseks.
Piirivalve pidi kaasa aitama, et nad saaks Eestisse tulla. Mässu plaan koostati samuti Moskvas Harald Tummeltau, Karl Trakman ja Karl Rimm - saanud vastava korralduse oma ülemustelt. Leingradis pandi vahetult enne 1.dets valmis mitmed sanitaarrongid. Kroonlinnast viidi Soome lahele mitmed Balti laevastiku sõjalaevad. Pihkvas kutsuti kokku 2 diviisi. Samasse Pihkva ruumi koguti Eesti ja Läti kommunistidest koosnev partisanisalk. Augusti 1924 loodi Venemaa Kommunistliku Partei juures Eesti komisjon - suhteliselt tagasihoidlik, aga nov keskel ühendati Komiterni komisjoniga - lõi kaasa nüüd Nõukogude Liidu tõeline raksevägi - Stalin, Trostki, Bersinski, Tsitseerin, Eesti komparteid esindast Otto Rästas. Riigipöörde plaan oli üsna lihtne - ei tehtud vähimatki katset rahvarevolutsiooni vallandada. Riigipööre pidi teostama salaja relvastatud salkade väljaastumistega - Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Viljandi
annaabi.ee 
