Siiski oli palju negatiivset, mida tuli läbi elada: 1929. aasta suur majanduskriis, 1934. aasta sõjaväeline riigipööre ja head ei tõotanud Baltimaadele ka Nõukogude Liidu aktiviseerumine. Kuid millised olid kõige määravamad aspektid, miks Eesti kaotas 1940. aastal iseseisvuse? Üheks oluliseks teguriks oli kindlasti kehv olukord Eesti sisepoliitikas. Suure kriisi aastatel nähti elujärje halvenemises süüdlasi erakondades. Üha rohkem kõneldi erakondlikust korruptsioonist, parteipoliitiliste huvide riiklikest huvidest kõrgemale asetamisest, valitsuskriiside kunstlikust esilekutsumisest ja teadlikust venitamisest. Kui sisepoliitiline kriis saavutas oma haripunkti aastatel 1932-1933, oli ametis neli valitsust, millest ühegi eluiga ei küündinud isegi kuue kuuni. See aga sundis valitsusel kehtestama üleriigilist kaitseseisukorda. Valitsuse abinõud tähendasid vaid näilist meeleolude rahunemist tegelikkuses langes
põhielukutseline poliitik. „Kohakaaslusega” poliitikud - mis neid eristab? “Juhupoliitikud” oleme me kõik—kui me oma valimissedeleid tagastame või mingi sarnase tahteavalduse sooritame nagu heakskiit või protest mingil “poliitilisel” koosolekul, mingi “poliitilise” kõne peame jne—ning paljude inimeste puhul kogu nende suhe poliitikaga sellega piirdubki. “Kohakaaslusega” poliitikud on tänapäeval näiteks kõik need parteipoliitiliste ühenduste juhatuseliikmed ja usaldusmehed, kes selliste asjadega vaid vajaduse korral tegelevad ning sellest ei materiaalselt ega ideeliselt oma primaarset “eluküsimust” ei tee. 5. Weber eristab kahte viisi teha poliitikast oma elukutse ja kutsumus - millised need on ? 1)Kas elatakse “poliitikale” [“für” die Politik] või 2) “poliitikast” [“von” der Politik]. See, kes elab “poliitikale”, teeb sisemises mõttes selle “oma elu sisuks”: ta
saadud korporatiivsus, vähene pealehakkamine ja suletus. (Toots 2009) Tänapäeva valitsemissüsteemis on valitsuse roll parlamendi omast tugevam ning peaminister on kujunenud tipp-poliitikuks. Valitsuse tõhusus sõltub valitsusparteide omavahelisest läbisaamisest ka minister on poliitiline figuur, kes peab kaitsma oma erakonna seisukohti. Eesti Vabariigi esimesel perioodil tegutses mitmeid poliitilisi erakondi, kuid aeg parteipoliitiliste traditsioonide kujunemiseks jäi liiga napiks. 1934. aasta riigipöörde järel erakonnad keelustati ning algas ,,vaikiv ajastu". Kodanike poliitiline aktiivsus ja valitsuse avalik kritiseerimine polnud soositud. Kodanikualgatus suunati mittepoliitilisse tegevusse, nagu see oli olnud 19. sajandi teisel poolel rahvusliku ärkamise ajal. (Toots 2009) 11 Hoopis teistsugune poliitilise kultuuri keskkond kujunes nõukogude reziimi ajal.
Eestist peab kujunema ühiskond, mille liikmed usaldavad riiki ja võivad oma riigile kindlad olla ka väljaspool kodumaad. See eeldab oma kodanike senisest tõhusamat kaitset väljaspool Eesti Vabariigi piire, seda eriti mitmesuguste kriisisituatsioonide puhul. 5. Ametnikkonna kvalifikatsiooni ja haldussuutlikkuse tõstmine. Peame eriti oluliseks kõrge haldussuutlikkusega ja efektiivset riigiaparaati. Eesti riigiaparaadi haldus suutlikkus on langenud oskamatu poliitilise juhtimise ja parteipoliitiliste kaadri vahetuste tõttu. Peame väga oluliseks ametnike koolituse tõhustamist ning nende (sh politseinike, meditsiini- ja sotsiaaltöötajate, vangivalvurite, päästeametnike, aga sa muti pedagoogide, noorsoo- ja sporditöötajate) töö väärtustamist. ELANIKKONNA TURVALISUS JA KORRAKAITSE 1.Töötame selle nimel, et kõigil Eestis elavatel inimestel, sõltumata nende tõeks pidamistest, kodakondsusest, majanduslikust olukorrast või muudest tingimustest, oleks siin turvaline elada. 2
läbitöötamist, saadud tulemuste otsustajateni viimist ja ellurakendamist. Tähtsustame ühiskonnauuringuid usaldusväärse tagasiside vahendina, mille abil on rahval võimalik riigivõimu tegevust suunata ja sellele hinnanguid anda. 8. Ametnikkonna kvalifikatsiooni ja haldussuutlikkuse tõstmine. Peame eriti oluliseks kõrge haldussuutlikkusega ja efektiivset riigiaparaati. Eesti riigiaparaadi haldussuutlikkus on langenud oskamatu poliitilise juhtimise ja parteipoliitiliste kaadrivahetuste tõttu. Peame väga oluliseks ametnike koolituse tõhustamist ning nende (sh politseinike, meditsiini- ja sotsiaaltöötajate, vangivalvurite, päästeametnike, aga samuti pedagoogide, noorsoo- ja sporditöötajate) töö väärtustamist. 9. Teovõimeline riik. Meie ei poolda mitte ,,lihtsat riiki", vaid kodanike huvides toimivat, neile hästi kättesaadavat, kaitsvat ja teovõimelist riiki. Ainult selline riik suudab tagada oma kodanike turvalisuse