käituma. Lisaks inimestele, kes jagavad oma tarkusi ja teadmisi ning kelle käitumist saame samuti kritiseerida, tekitavad eelarvamusi, nii valesid kui õigeid, meedia, muutused ühiskonnas ja globaliseeruv maailma. Päevast päeva võime lugeda, näha ning kuulda infot, mis sunnib meid oma arvamust muutma või tekitab eelarvamusi. Kuid, vahel võib ühiskonna mõju osutuda ka negatiivseks. Riikides leiab aset pidev parteidevaheline võimuvõitlus. Propageeritakse erinevaid seisukohti, tuleviku väljavaateid ning laimatakse üksteist. Kuigi tundub, et praegust arvamust ei kõiguta miskit, sunnib pidev mõju mõtteid kahtluse alla ja seeläbi muutub maailmavaade järgmise mõjutaja saabumiseni suuremal või väiksemal määral. Reaalse maailma "peapesu" kõrvalt leiame ka aega, et sukelduda ilukirjandusse ning avastada möödunud aegade kaunidust. Toetudes enda kogemustele, võin pidada
ekstraenamusega valitsus - lai koalitsioon, kus lisaks suurtele parteidele kaasatud ka rida väikseid, mis on oma vaadetelt lähedased b) Vähemusvalitsus - juhul kui opositsioon lõhestunud. Näiteks tsentrivalitsuste puhul. Või kui suurem partei ei taha moodustada koalitsiooni. c) ametnikevalitsus - koosneb poliitiliselt erapooletutest spetsialistidest (Eestis Vähi valitsus 1992) 3) Koalitsioonide stabiilsuse määravad - parlamendis esindatud parteide arv - parteidevaheline ideoloogiline distants Selle alusel on eristatavad - mõõdukas pluralism - parlamendis kuni 6 erakonda ja nendevahelised eriarvamused pole lepitamatu iseloomuga - polaarne pluralism - üle 6 partei ja selge lõhenemine vastandlikeks jõududeks 4) EV Valitsus President määrab PM kandidaadi ja parlament peab talle volitused andma. Seega saab PM olla selline poliitik, kellel on parlamendi enamuse toetus. Kui parlament ei kiida kaks korda presidendi esiatud
Pilet 16 Saksamaa ja natsid võimul 1919-33 Weimari vabariik, demokraatlik valitsemine Kommunistid üritasid võimu haarata Natsid rünnakud tööliste, juutide vastu ja aja jooksul populaarsus kasvas 1932 parlamendi valimistel parlamendi kohti natsidele. Suurim partei parlamendis. Natside populaarsus: 2 Rahulolematus Versailles' süsteemis(sõjasüü, rahvastikukadu, relvapiirangud) lubasid VS kaotada 3 Rahulolemtus parlamentarismiga(kaotus I ms, parteidevaheline võitlus) lubasid kindla korra maksma panna 4 Majanduskriis lubasid majanduskriisist Sm välja tuua massiline teede ehitus tööpuudus kadus 5 Hirm kommunismi ees lubasid takistada kommunismi levikut 1933 nimetati Hitler kantsleriks, natsid võimul *juutidel keelati töötamine teatud erialadel(õpetajad, advokaadid) 1934 pikkade nugade öö partei sisese opositisooni likvideerimine(umbes 1000 meest suri)
kuulutama uued Riigikogu valimised. Riigikokku pääsenud erakonnad sellest enamasti huvitatud ei ole ja kui enim kohti saanud erakonnad ei suuda omavahel kokku leppida ehk koalitsiooni moodustada, tehakse ettepanek valitsuse moodustamiseks mõnele vähem hääli saanud erakonnale. Moodustub vähemusvalitsus, see saab toimida aga ainult Riigikogu enamuse nõusolekul. Koalitsioonide stabiilsuse määravad o parlamendis esindatud parteide arv o parteidevaheline ideoloogiline distants Selle alusel on eristatavad o mõõdukas pluralism - parlamendis kuni 6 erakonda ja nendevahelised eriarvamused pole lepitamatu iseloomuga o polaarne pluralism - üle 6 partei ja selge lõhenemine vastandlikeks jõududeks Vabariigi Valitsuse moodustab Riigikogu. Kui Riigikogu on seadusandliku võimu esindaja, siis Vabariigi Valitus on täidesaatva võimu esindaja. Valitusse kuuluvad peaminister ja ministrid. Eestis on 11 ministeeriumi, mida juhib minister
liini. Et tagada ministeeriumi töö stabiilsena ka sagedasti vahetuvate valitsuste korral, peab olema kantsler apoliitiline (konstitutsioonilise bürokraatia mudel) Valitsuste põhitüübid: · Enamusvalitsus · Vähemusvalitsus. · ametnikevalitsus - koosneb poliitiliselt erapooletutest spetsialistidest (Eestis Vähi valitsus 1992) Koalitsioonide stabiilsuse määravad parlamendis esindatud parteide arv ja parteidevaheline ideoloogiline distants. Selle alusel on eristatavad · mõõdukas pluralism - parlamendis kuni 6 erakonda ja nendevahelised eriarvamused pole lepitamatu iseloomuga · polaarne pluralism - üle 6 partei ja selge lõhenemine vastandlikeks jõududeks EV Valitsus President määrab peaministri kandidaadi ja parlament peab talle volitused andma Valitsus astub tagasi kui: · riigikogu uus kooseis · riigikogu avaldab umbusaldust
ekstraenamusega valitsus - lai koalitsioon, kus lisaks suurtele parteidele kaasatud ka rida väikseid, mis on oma vaadetelt lähedased b) Vähemusvalitsus - juhul kui opositsioon lõhestunud. Näiteks tsentrivalitsuste puhul. Või kui suurem partei ei taha moodustada koalitsiooni. c) ametnikevalitsus - koosneb poliitiliselt erapooletutest spetsialistidest (Eestis Vähi valitsus 1992) 3) Koalitsioonide stabiilsuse määravad - parlamendis esindatud parteide arv - parteidevaheline ideoloogiline distants Selle alusel on eristatavad - mõõdukas pluralism - parlamendis kuni 6 erakonda ja nendevahelised eriarvamused pole lepitamatu iseloomuga - polaarne pluralism - üle 6 partei ja selge lõhenemine vastandlikeks jõududeks 4) EV Valitsus President määrab PM kandidaadi ja parlament peab talle volitused andma. Seega saab PM olla selline poliitik, kellel on parlamendi enamuse toetus. Kui parlament ei kiida kaks korda presidendi esiatud
annaabi.ee 
