1.Sotsialistlikud riigid . Euroopas :Rumeenia, Bulgaaria , Poola , Tshhoslovakkia , Jugoslaavia , Albaania , Ungari , Ida- Saksamaa, NSV Aasias : Hiina Rahvavabariik , Mongoolia , Põhja-Vietnam , Põhja - Korea. Ladina- Ameerikas : Kuuba . 2. Sotsial. riikide koostöövormid majanduses ja sõjanduses. Majanduses : 1. Organisatsioon : Vastastikuse Majandusabi Nõukogu . (VMN) 2. Organisatsiooni loomis aaasta : 1949 . jaanuaris . 3. Eesmärk : Pidi aitama Moskva meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada ning olema aluseks koostööle tulevikus . Sõjanduses : 1. Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) 2. 1995 . 3. Seadistati Nõukogude vägede viibimine Ida-Euroopa riikides . 3. Iseloomusta partei liidrite võimu NSV Liidus . Stalini aeg : 1. Majanduses : · Rasketööstus · sõjatööstus 2. Poliitikas : · Stalini ainuvõim · Totalitaarne riik · Vägivallapoliitika · Sunnitöölaager · Inimõiguste massirikuumine . Hrutstsov...
*ENSV kommunistlik partei ja valitsus koosnesid sõja järel peamiselt nn juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja teistest NSV Liidu piirkondadest pärit inimestest. *EKP liikmeskonna moodustasid eri tasandite parteiametnikud ninng kohalike ja riigiorganite ametnikud. Esialgu väiksearvuline liikmeskond hakkas sõjajärgsetel aastatel kiiresti kasvama. 1951.aastaks oli eestlasi EKP-s alla poole, hiljem aga lisandus rohkem ka kohalikke eestlasi. *Parteiametnikke iseloomustas madal haridustase. -Kes olid EKP juhid ENSV ajal? (lk 52-53) Nikolai Karotamm, Johannes Käbin, Karl Vaino. -Millised probleemid esinesid Eestis pärast Teist maailmasõda? *Võimude ägivallapoliitika oli mitmekesine, selle eesmärk oli allutada kogu ühiskond täielikult oma kontrollile. *Okupeeriti NSVL poolt. *Venestamine. *Kommunistlik reziim lammutas lõplikult senise kodanikuühiskonna, talud sunniti ühinema kolhoosideks, kehtestati käsumajandus.
Algul koosnes valitsus rahvakomissariaatidest ning seejärel ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. Kõrgeim võimuorgan oli Eesti NSV Ülemnõukogu ning sel puudus reaalne võim ; kandidaadid olid Moskva poolt heakskiidetud. Kommunistlik partei koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskekorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ning muudest NSVLi liikmesriikidest pärit inimestest. Hiljem lisandus järjest rohkem eestlasi. Tollaseid ja ka hilisemaid parteiametnikke iseloomustas madal haritus. Sõjajärgsetel aastatel juhtis EKPd Nikolai Karotamm. Ta tugines eelkõige juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele, püüdes arvestada liiduvabariigi vajadustega. Moskva aga toetas eelkõige enda saadetud ametnikke. Karotamme ja tema lähikonda süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras poliitikas ja muudes möödalaskmistes. 1950. vabastati Karotamm ametist. 1950-1978 oli EKP juhiks Johannes Käbin. Võimule pääsesid Venemaa eestlased ja
Ja Mussolini tegutsemisajendiks polnud sugugi soov oma rahvast sotsialismist ja kommunismist päästa. Tema tegutses enda huvides. Fasistlik reziim Tähtis osa reziimis oli Rahvuslikul Fasistlikul Parteil. Partei eesotsas oli sekretär. Ta nimetati Mussolini ettepanekul kuninga poolt ametisse. Itaallased tegid vahet Mussolini ja tema partei vahel. Mussolinit nad toetasid või talusid, aga fasism oli neile vastumeelne. Kuni reziimi lõpuni oli Mussolinil piiramatu võim kõrvaldada parteiametnikke, sageli said viimased alles ajalehte lugedes teada, et nende asemele on määratud keegi teine. Organiseeriti ka opositsiooniliidrite tapmisi (1924. aastal tapeti sotsiaaldemokraat Matteotti). 1922. a dets asutas Mussolini Fasismi Suurnõukogu. Ta määras ise selle liikmed, kutsus ise kokku. Aja jooksul andis ta üha vähem küsimusi Suurnõukogule arutamiseks ja alates 1939. aastast ei kutsunud seda üldse kokku (1943. a. oli ta opositsiooni survel sunnitud seda siiski tegema).
vastuolus. Ja Mussolini tegutsemisajendiks polnud sugugi soov oma rahvast sotsialismist ja kommunismist päästa. Tema tegutses enda huvides. Fasistlik reziim Tähtis osa reziimis oli Rahvuslikul Fasistlikul Parteil. Partei eesotsas oli sekretär. Ta nimetati Mussolini ettepanekul kuninga poolt ametisse. Itaallased tegid vahet Mussolini ja tema partei vahel. Mussolinit nad toetasid või talusid, aga fasism oli neile vastumeelne. Kuni reziimi lõpuni oli Mussolinil piiramatu võim kõrvaldada parteiametnikke, sageli said viimased alles ajalehte lugedes teada, et nende asemele on määratud keegi teine. Organiseeriti ka opositsiooniliidrite tapmisi (1924. aastal tapeti sotsiaaldemokraat Matteotti). 1922. a dets asutas Mussolini Fasismi Suurnõukogu. Ta määras ise selle liikmed, kutsus ise kokku. Aja jooksul andis ta üha vähem küsimusi Suurnõukogule arutamiseks ja alates 1939. aastast ei kutsunud seda üldse kokku (1943. a. oli ta opositsiooni survel sunnitud seda siiski tegema).
kongress), 1961 (22. kongress), 1966 (23. kongress), 1971 (24. kongress), 1976 (25. kongress), 1981 (26. kongress), 1986 (27. kongress). Kongresside toimumise vahel oli ametlikult tähtsaim Keskkomitee, mille pleenumitel otsustati olulisemaid küsimusi. Keskkomitee liikmete seast valiti omakorda poliitbüroo (1952-1966 KK Presiidium), mille käes oli sisuline võim. Parteiasjadega tegeles KK sekretariaat, mille juht (peasekretär või 1. sekretär) oli riigi tähtsaim mees. Erinevaid parteiametnikke (aparatsikuid) oli NSV Liidus väga palju. Sarnane struktuur eksisteeris ka eraldi kõigis liiduvabariikides, oblastites ja rajoonides. Partei ülemvõimule olid allutatud ka valitsus ja parlament. Välispoliitika Breznevi välispoliitika oli stabiilne ja suuri vastasseise (nagu Kuuba kriis) vältiv, samas ei tehtud vaenlastele ka mingeid järeleandmisi. Aktiivne võitlus käis kolmanda maailma riikides, eriti 1970.-te lõpust alates Afganistanis.
annaabi.ee 
