(referendum) Demokraatiliste valimiste peamised tunnused: 1) Vaba konkurents valijal õigusi ka mitte hääletada, kanditaatidel võrdsed võimalused 2) Üldisus hääletusõigus on suurel osal ühiskonna liikmetest 3) Ühetaolisil kõigil häältel on võrdne kaal. Hääletaja mõjutamine on keelatud 4) Otsesus Valimistulemustel on võimalikult suur kaal Puudel Väike erakond kes tegutseb mõne suurema/võimsama erakonna huvides. Valijate tüübid 1) Parteiaktiivsed 5.7-5.8% valijatest. Kindla partei veendunud toetajad. 2) Rutiinsed valijad teevad valiku vanast harjumusest või traditsioonide põhjal. 3) Jooksikud hääletavad selle poolt kes neile kõige paremaid mugavusi pakub. 4) Passiivsed valivad juhuslikult ning ka valima sattumine on suur juhus. Valimiste etapid: 1) Väljakuulutamine kuulutab välja president. 2) Ettevalmistus tehnilised üksikasjad, kanditaatide ülesseadmine jms. 3) Valimiskampaania
Valimised Demokraatlikud valimised Vabad (pole kohustuslikud, anonüümsed) Ühele saadikukohale kanditeerijate arvu ei piirata Valimised on regulaarsed Kõigil kandidaatidel on õigus vabalt oma vaateid propageerida Tulemused avalikustatakse täielikult Valimissüsteemid Majoritaarne e. enamusvalimise süsteem(ühemandaadilised valimisringkonnad ,,võitja võidab kõik") Proportsionaalne (mandaatidega) Valijatüübid 1.) parteiaktiivsed (toetavad järjekindlalt mingi partei poliitilist liini) 2.) rutiinse (toetavad parteid harjumusest, traditsioonist jne) 3.) jooksikud (võrdlevad parteide tegevusprogramme ja toetavad neid kelle tegevus on kõige paremas kooskõlas nende huvidega) 4.) passiivsed (ei tunne huvi poliitika vastu, nende osavõtt sõltub juhuslikest asjaoludest) Valimised Eestis Riigikogu valimised. Valitakse Eesti Vabariigi hääleõiguslike kodanike poolt neljaks aastaks
kandidaadid nimekirjas ümber vastavalt saadud häälte arvule Kompensatsioonimandaat: jaotatakse erakondade, kes ületasid valimiskünnise, üleriigiliste nimekirjade vahel; nimekirjale antud häält arv jagatakse läbi jagajatega (modifitseeritud d'Hondti jada); mandaadi saab see erakond, mille jagatis on parajasti suurem; mandaadi saab kandidaat, kes on üleriigilises nimekirjas eespool Neli valijatüüpi: Parteiaktiivsed kindel poolehoid teatud erakonnale ja selle ideoloogiale Rutiinsed harjumus, traditsioon Jooksikud võrdlevad programme ja toetavad ideoloogiast sõltumata iga kord seda, mis tundub sobivaim Passiivsed osavõtt juhuslik, mittevalimine on ka valimine POLIITILISED KONJUKTUURITSÜKLID Nordhaus: Valitsus mitte ei stabiliseeri majandust, vaid toodab konjuktuuritsükleid
2 Etteantud parameetrite alusel teosta mandaatide jagamine jagajate meetodil (praktiline ülesanne). 3 Esita valimiskäitumise võistlevad seletused ja põhilised valijatüübid. Vlimiskäitumise võistelvad seletused: 1)sotsioloogiline mudel 2)enesemääramise ehk sotsialiseerumise mudel 3)ratsionaalse valiku teooria 4)liitmudelid:ideoloogia, juhus,valimiskord,valitsuse tegevus,künnise kalkuleerimine Põhilised valijatüübid: 1)parteiaktiivsed kindel poolehoid erakonnale ja selle ideoloogiale 2)rutiinsed harjumus,traditsioon 3)jooksikud võrdlevad programme ja toetavad iga kord seda erakonda,mis tndub sobivad 4)passiivsed osavõtt juhuslik 1 Tutvusta poliitiku ja valija suhteid avaliku valiku teooria ideaalmudelite põhjal (Sepp). 2 Tutvusta erakondade konkurentsi avaliku valiku teooria ideaalmudelite põhjal (Sepp).
jagajatega (modifitseeritud d'Hondti jada) n Kompensatsioonimandaadi saab see erakond, mille jagatis (nn võrdlusarv) on parajasti suurim n Menetlust korratakse niikaua, kuni kõik I ja II voorust vabaks jäänud mandaadid on jaotatud n Mandaadi saab kandidaat, kes on üleriigilises nimekirjas eespool (suletud nimekiri = kandidaate ümber ei reastata) Neli valijatüüpi ® Parteiaktiivsed (40) kindel poolehoid teatud erakonnale ja selle ideoloogiale ® Rutiinsed (15) harjumus, traditsioon ® Jooksikud (20) võrdlevad programme ja toetavad ideoloogiast sõltumata iga kord seda, mis tundub sobivaim ® Passiivsed (20) osavõtt juhuslik Valimiskäitumise alus ® Isiklik tasand (isiklikud eelistused) ® Valija sotsiaalne ja perekondlik taust: sotsiaalne ja klassikuuluvus, vanus, sugu, usund, perekond, naabrid, töökaaslased, sõbrad
häältelugemismetoodika põhjal (praktiline ülesanne). 42. Etteantud parameetrite alusel teosta mandaatide jagamine jagajate meetodil (praktiline ülesanne). 43. Esita valimiskäitumise võistlevad seletused ja põhilised valijatüübid. Võistlevad seletused: Sotsioloogiline mudel Enesemäärangu e. sotsialiseerumise mudel Ratsionaalse valiku teooria Liitmudelid: ideoloogia, juhus, valimisolukord, valitsuse tegevus, künnise kalkuleerimine Valijatüübid: Parteiaktiivsed (40) kindel poolehoid teatud erakonnale ja selle ideoloogiale Rutiinsed (15) harjumus, traditsioon Jooksikud (20) võrdlevad programme ja toetavad ideoloogiast sõltumata iga kord seda, mis tundub sobivaim Passiivsed (20) osavõtt juhuslik 44. Tutvusta poliitiku ja valija suhteid avaliku valiku teooria ideaalmudelite põhjal (Sepp). Avaliku valiku teooria põhineb indiviidi vabal valikul. Vabal vallikul valida, endale esindaja. 45
annaabi.ee 
