ja analoogia. Eri liigid võivad mingi tunnuse poolest sarnaneda erinevail põhjustel. Ühine päritolu uuritavad liigid põlvnevad ühisest eellasest, kellel see tunnus esines. See on homoloogia. Konvergents algselt erineva päritolu ja omadustega tunnused on uuritavail liikidel muutunud sarnaseks seepärast, et liigid on kohastunud sarnasele elukeskkonnale samasugusel viisil. 14. Näiteid käitumise fülogeneesi rekonstrueerimisest, parsimoonia printsiibi rakendamine. Kui liikide sugupuu on teada, saab retsentsete liikide käitumise võrdlemise abil rekonstrueerida selle tee, mida mööda toimus mingi konkreetse käitumise areng fülogeneesi käigus. Parsimoonia printsiibiga saab kindlaks teha, et kui alaliikidest kaks on herbivoorid ja üks karnivoorid, siis mis toitumisega oli esivanem. 15. Displeide evolutsioon. Displeide evolutsiooni on uuritud peamiselt kahel erineval tasandil:
fülogeneesipuu, võime programmi MacClade abil otse ekraanil jälgida tun- nuste muutumist puu harudes; võime oma suva järgi ümber tõsta puu harusid või üksikuid taksoneid teise kohta ja vaadata, kuidas see mõjustab puu ko- gupikkust. 8.6. Puude "ehitamisel" võime iga TS (tunnuste) kohta ette määrata, kui- das see tohib muutuda. Tähistame järgnevaks seletuseks (binaarse transfor- matsiooniseeria) tunnused kui 0 ja 1. Dollo parsimoonia (kasutusel aastast 1974) puhul tähistame plesiomorfse seisundi 0-ga. Võimalik on tunnuse ainult ühekordne muutumine 0 → 1 ja mingit paralleelset sedapidi muutumist rohkem ei lubata. Tunnus võib tagasi pöörduda (→ 0), kuid selliste muutuste arv on minimeeritud. Camin-Sokali parsimoonia (1965) puhul lähtutakse evolutsiooni pöörduma- tuse printsiibist: tunnuse reversioon (0 ← 1) on lubamatu; tunnuse paral- leelne teke puu eri harudes on lubatav, kuid selle hulk on minimeeritud.
sarnasteks, kuna mõlemad teenivad lendamise ülesannet (samas ei pärine nad ühistest eellasstruktuuridest). N: kalade ja vaalade ujumiskäitumine on sarnane, sest sobib veekeskkonda, kuigi nad on erineva päritoluga. N: huntämblikud kui ka hundid on omandanud sarnase jälitamiskäitumise saakloomade tabamiseks, kuigi neil puudub ühine fülogeneetiline päritolu Sellist tunnuste sarnasust nim. analoogiaks. Näiteid käitumise fülogeneesi rekonstrueerimisest, parsimoonia printsiibi rakendamine. Käitumuslike displeide alusel sugupuude koostamise põhiidee, näiteid. Käitumise fülogeneesi saab rekonstrueerida ralendades parsimoonia printsiipi. Kui uuritavate liikide sugupuu on teada, saab nende käitumise võrdlemise põjal teha järeldusi, milline käitumine esines nende väljasurnud eellastel, lähtudes lihtsama seletuse eelistamise printsiibist. Näide: Oletame, et kahest praegu elavast lähedasest sugulasliigist üks on herbivoor, teine aga karnivoor
Kui retsentsete liikide sugupuu on teada, saab nende käitumise võrdlemise abil teha järeldusi, milline käitumine esines tõenäoliselt juba nende väljasurnud eellastel ja milline käitumine on välja arenenud hiljem. Selle juures on aga vaja meelest pidada üht olulist asjaolu: • ükski tänapäeval eksisteeriv liik ei ole teise kaasaegse liigi otsene esivanem – neil on vaid erinevad ühised eellased. Fülogeneesi rekonstrueerimisel kasutatakse tihti parsimoonia printsiipi ehk lihtsama seletuse eelistamist. Usutavam ehk parsimoonilisem on, et herbivooria on antud näites evolutsiooniliselt vanem toitumistüüp (näide). J. Gittleman uuris vanemhoole evolutsiooni kaladel (näide). Parsimoonia printsiip: viimatinimetatud ülemineku tõenäosus on ju väiksem kui tegelikult tuvastatud üleminekutel, sest sel juhul tulnuks “astuda” ühe asemel korraga tervelt kaks evolutsioonilist “sammu”.
2027125 Siit on ka näha, et igale juureta puule võib vastata mitu juurega puud, kuid suvalisele juurega puule vastab vaid üks juureta puu. Juurega puus on sama OTUde arvu juures enam infot. Fülogeneetilise puu konstrueerimisel on tavaliselt esimese etapina võimalik saada juureta puu ja siis sellele juur leida. Millist puud valida? Valitakse niisugune puu, mis eeldab minimaalse arvu evolutsioonilisi sündmusi (säästuprintsiip, parsimoonia). Siit tuleneb üks tähtis põhimõte: n objekti puhul võrreldavate omaduste koguarv ei ole iseenesest veel oluline suurus - oluline on see, kas on erinevusi minimaalselt vajalike evolutsiooniliste sündmuste koguarvus kahe erineva topoloogiaga puu vahel. Näitena lihtne puu neljast objektist: inimene, simpans, mustikas ja ritsikas. Nelja objektiga hulk võimaldab konstrueerida 3 juureta puud: inimene mustikas inimene ritsikas inimene mustikas
annaabi.ee 
