3. Maie ja Märt arutavad Ennust ja nende armastusest. Maie ema Anne on küll nende armastuse poolt, aga ta isa Peeter seevastu vihkab mulke, kuna need olid kunagi petnud nende talu. Noored mõtlevad kuidas Peetrit veenda nende armastuses. Siis aga hüüab rehe alt ema Maiet ja Märt lahkub. 4. Maie mõtleb veel hetk Märdist ja oma teistest kosilastest ja suunub siis Ema juurde. 5. Enn oli kõike pealt kuulnud ja tuleb nüüd parsilt alla. Noormees on veel vihasem ja haub kättemaksu. Jälle tuleb keegi sisse ja Enn ronib tagasi parsile. 6. Jüts ja Aadu tulevad sisse. Aadu arutleb Peetri mulgivihast ja et mulk just tema tütrele tahab minna. Jüts mõtleb uutest pastlatest. Suunduvad rehe alla. 7. Jüts jääb uksel seisma ja mõtleb Kure Aadu tulekust. Valla asju arutada pole, seega on Maiel uus kosilane. Jüts loodab et see Enn pole ja mõtleb kellele tema kosja võiks minna 8
Ta jooksis ruttu parsile ehk ülesse talade peale. Sisse tulles valdas Maiet heaolu, et Enn oli ära läinud, ta ei teadnud, et Enn oli tegelikult talade peal. Nad rääkisid Märdiga Ennust, kuidas ta teistest taga räägib, käitumistest, valetamistest, pugemistest. Nad loodavad, et Peeter Maie enda isa, saab sellest Ennust lõpuks aru, milline ta tegelikult on. Lõpuks hõikas eit rede alt ja Märt pidi minema hakkama ning Maie läks eide juurde. Enn hakkab parsilt alla tulema, kui keegi jälle tuleb nii, et ta peab tagasi ülesse ronima. Sisse tulevad Jüts ja Kure Aadu. Kure Aadu vana ja väetike, Jüts jalutab ta toolile istuma. Jüts kutsumas isa, et Kure Aadu ei peaks siin üksi olema, kuid Kure Aadu ei taha kedagi, vaid läheb rehe alla Anne juurde. Enn hakkab parsilt alla tulema, kuid taas peab ta tagasi ülesse minema, sest Jüts pöörab ukselt ringi. Jütsil on mõtetes, kes on Maie kosilane,
kui ta kuuleb kedagi tulemas, siis ronib üles parsile peitu. Tuleb Maie Märdiga, jutustavad nagu tuvikesed, muretsevad mis siis saab kui Maie isa teda Märdile ei anna. Märt hellitab Maiet erinevate nimedega nt kanapojukene, tuikene, Maiekene, kullerkupuõis, sina mu lahke lilleke. Kui Märt on ära läinud ja Maie üksi, mõtleb ta valjusti kui halb kosilane Erastu Enn ikka on, teadmata et Enn parsil on ja seda kuuleb. Kuuldes et ema teda hõikab läheb Maie rehealusele. Enn ronib parsilt maha ja on väga vihane kõigest kuuldust. Tuleb taas keegi ja Enn ruttu parsile tagasi. Tulevad Jüts ja Kure Aadu. Aadule meeldib Männiku Märt, jutustab et Märdil rublasi ja et ta tubli poiss on. Seejärel läheb reheuksest välja. Jüts jääb üksi ja juurdleb selle üle kui vastik Enn on ja kui hea oleks kui Maie Märdi võtaks. Mõtleb isegi enda tulevikule kelle ta kosiks kui nii vana oleks. Parim variant oleks Maie, sest ta nii ilus on, aga teda ta võtta ei saaks.
kui ta kuuleb kedagi tulemas, siis ronib üles parsile peitu. Tuleb Maie Märdiga, jutustavad nagu tuvikesed, muretsevad mis siis saab kui Maie isa teda Märdile ei anna. Märt hellitab Maiet erinevate nimedega nt kanapojukene, tuikene, Maiekene, kullerkupuõis, sina mu lahke lilleke. Kui Märt on ära läinud ja Maie üksi, mõtleb ta valjusti kui halb kosilane Erastu Enn ikka on, teadmata et Enn parsil on ja seda kuuleb. Kuuldes et ema teda hõikab läheb Maie rehealusele. Enn ronib parsilt maha ja on väga vihane kõigest kuuldust. Tuleb taas keegi ja Enn ruttu parsile tagasi. Tulevad Jüts ja Kure Aadu. Aadule meeldib Männiku Märt, jutustab et Märdil rublasi ja et ta tubli poiss on. Seejärel läheb reheuksest välja. Jüts jääb üksi ja juurdleb selle üle kui vastik Enn on ja kui hea oleks kui Maie Märdi võtaks. Mõtleb isegi enda tulevikule kelle ta kosiks kui nii vana oleks. Parim variant oleks Maie, sest ta nii ilus on, aga teda ta võtta ei saaks.
Maie, mina aitan teid ka, küll sa näed! MAIE (vaigistades): Mis sa siis aitad! Mina ei mõista, mis sul täna peas on! (Salaja sõbralikult.) Ole – ole nüüd hea laps, Jüts, ole vait, ja kui Kure onu ära on läinud, tule siis, räägi mulle ka – mis – JÜTS (kindlalt): KOHE ma tulen! Maie! Küll sa näed, mina aitan teid! MAIE (naeratades): No muidugi, üle läve õue! (Maie õue, Jüts rehe alla.) 22 -9- Enn (parsilt maha tulles) ENN: Kas sa oled NIISUGUSEID näinud maa peal! Oh teie, viimased mutid! Ja see noor nõges ka nende liigis! Mis asi see oli, mis ta (vaatab ettevaatlikult ümber) sest – «PÖIDLARAIUMISEST» rääkis – ja «SELGEKSSAAMISEST»! Ja kubjas Aadu pidi midagi teadma? Vale! Nüüd on paar aastat läinud, kui mõni oleks näinud, oleks ammu lugu taga olnud. Aga see on ikka seesama pagana salajutt, millele otsa peale ei saa –
Teisalt on kirja pandud ka mõistatamiskeelde ajal, mil majas on noorloomi, samuti kirikupühade aegu. Nädalapäevadest on mõistatamist seotud neljapäevaga, kuid siin on läbisegi käske kui ka keelde. Väga tunnuslikult mõistatamisteemaline on muistend, kus mõistatamistoa lakke ilmub verine rusikas, punane käsi või must jäme sõrm, või siis vaatab ukse vahelt sisse punase lauguga hobune, pistetakse sisse verine hobusenahk, parsilt hüppab alla tahmane mees, sealt visatakse mõistatajate sekka verine vasikas, tuppa ilmub sarvik või must mees või juhtub muid koledusi. Igal juhul saadab aga võigast sündmust hääl, mis ütleb vormeli: "Mõista, mõista, mis SEE on!" Tihti esitatakse seda juhtumit karistusena mõistatajaile liiga rohke või liiga hilisõhtuse või valel ajal toimuva mõistatamise eest. Eesti vanemas pulmakombestikus tuleb ette humoristlik mõistukõneliste pulmakinkide tegemise tava
näol. Katk teinud Läänemaa inimestest nii tühjaks, et kui üks näinud teise inimese jalajälgi, siis andnud ta neile suud ja nutnud rõõmu pärast. Katku kartus Oru vallas, ühes talus olnud laupäeva õhtul palav rukkijahu leem laual. Inimestest pole kedagi muud toas olnud, kui vanaisa üleval parsil. Vanamees näinud, kuidas kits kepseldes uksest sisse tulnud ja lausunud: "Kae imet, keeva süüakse ja keedet juuakse!" Vanamees vastanud parsilt: "Oi imet, katk keeletu ja ise räägib!" Katk näinud, et teda ära tuntakse ja läinud oma teed. Küla inimestest tühjaks Oru vallas Keedika külas murdnud katk väga palju inimesi maha. Üks vanapoiss vedanud surnuid Kondimaa poole kalmistule. Katku ta ei kartnud. Kui läinud surnuga, siis ajanud ise laulujoru; saanud ta surnu maha matnud, siis rüübanud pudelist vina ja sõitnud haigutades kodu poole. Sedaviisi läinud asi Keedika külas kuni viimane inimene ära surnud
annaabi.ee 
