Võistlevad hambapastad sisaldavad pallikujulisi tugevaid hõõruvaid karedaid aineid, mis võivad hammaste pealispinda vigastada. Hambapasta koostisesse kuuluvad soolad (fluoriid), ravitoimelised lisandid, vitamiinid ja aroomilisandid. Pasta kaotab suust ebameeldiva lõhna, aitab eemaldada hambakatu ja muud pehmed ladestused, s.h hambakivi. Hambapastat soovitatakse eriti kaariese profülaktikaks, veritsevate igemete ja hammaste suurenenud tundlikkuse korral. Kaitseb aktiivselt parodontoosi eest. Hambapasta Glister puhastab imehästi suitsetamisest ja kohvi joomisest tekkinud hammaste tumenemise ja taastab hammaste oma värvi ja tugevdab hambaemaili, sisaldamata seejuures hammastele kahjulikke aineid. Lisaks sellele on hambapasta Glister põlelikuvastase ja desinfitseeriva toimega. Soovitav kasutada nii täiskasvanutel kui ka lastel varasest east alates. Selle hambapasta üks suuri eeliseid on see, et ta ei sisalda sünteetilisi abrasiivaineid,
Salveid ei tohi kasutada üle ühe nädala, korratakse pärast kolmenädalast vaheaega. Külmetuse puhul sobib salveile lisada männikasve, eriti hea toime on sellel seguteel bronhiidi korral. Põiekivide puhul soovitatakse juua teesegu salveist, piparmündist, köömnetest. Koos melissi ja paiselehega aitab teesegu sapikivide puhul.Salveimahl ravib halvasti paranevaid haavu ning veenipõletikke. Juuste väljalangemise korral hõõrutakse peanahka salveimahlaga. Ravivalt toimib ka parodontoosi puhul. Rahvameditsiinis on salvei tuntud kui üleminekuvaevusi taandav ravim, kaotab higistamise ja nõrkustunde. Teda on peetud imerohuks, tehes noorenduskuure ja parandades ainevahetust. Antiikarstid Hippokrates ja Dioskorides pidasid salveid ravijõu poolest mõjuvõimsaks taimeks, teda on peetud väga heaks vahendiks naiste viljatuse vastu, kuid siiski tuleb kõike tarbida mõistlikuse piires ning kehale vajalikus koguses. Hästi aitab salvei hamba- ja igemepõletiku vastu
Tallinna Teeninduskool kirjanduses soovitatud ussi- ja mesilase hammustuse, silma- ja kõrvahaiguste, kõhutõve, katarride, paisete, haavade raviks. Mitte ühelgi taimel pole nii head võimet sulgeda verejooksu. Teelehe teed on joodud köha, tiisikuse ja kopsuhaiguste, isupuuduse ja öösiti voodi märjaks tegemise vastu. Salvei Salveimahl ravib halvasti paranevaid haavu ning veenipõletikke. Juuste väljalangemise korral hõõrutakse peanahka salveimahlaga. Ravivalt toimib ka parodontoosi puhul. Rahvameditsiinis on salvei tuntud kui üleminekuvaevusi taandav ravim, kaotab higistamise ja nõrkustunde. Imeline rohi on salvei külmetuse puhul, kõrvaldab peavalu ja leevendab nohu. Selleks tuleb juua rohkelt teed. Teeks võetakse 1 spl ürti klaasi keeva vee kohta ja lastakse tõmmata 20 min. Teega loputatakse, kuristatakse, seda hoitakse suus mitte alla neelates. Salveid ei tohi kasutada üle ühe nädala, korratakse pärast kolmenädalast vaheaega. Viimasel ajal on hakatud
Mitte ühelgi taimel pole nii head võimet sulgeda verejooksu. Teelehe teed on joodud köha, tiisikuse ja kopsuhaiguste, isupuuduse ja öösiti voodi märjaks tegemise vastu. 5 Salvei Salveimahl ravib halvasti paranevaid haavu ning veenipõletikke. Juuste väljalangemise korral hõõrutakse peanahka salveimahlaga. Ravivalt toimib ka parodontoosi puhul. Rahvameditsiinis on salvei tuntud kui üleminekuvaevusi taandav ravim, kaotab higistamise ja nõrkustunde. Imeline rohi on salvei külmetuse puhul, kõrvaldab peavalu ja leevendab nohu. Selleks tuleb juua rohkelt teed. Teeks võetakse 1 spl ürti klaasi keeva vee kohta ja lastakse tõmmata 20 min. Teega loputatakse, kuristatakse, seda hoitakse suus mitte alla neelates. Salveid ei tohi kasutada üle ühe nädala, korratakse pärast kolmenädalast vaheaega
enterokoliidi, maksa- ja sapipõiehaiguste puhul, kõrgvererõhutõve algstaadiumis, eriti kliimaksi ajal ja südame arütmiat põhjustavate südamehaiguste raviks. Need suurendavad organismi vastupanuvõimet mitmesuguste ekstremaalsete toimete vastu. Välispidiselt tarvitatakse neid lõikehaavade, mädanevate ja halvasti paranevate haavade, põletuste, seborröa, lamatiste, fistulite, külmumise, emakakaela erosiooni, kolpiidi, proktiidi, paraproktiidi, angiini, parodontoosi, igemete veritsemise, imikute suuvalge ja mitmesuguste nahahaiguste puhul. Kanarbik Calluna vulgaris Kanarbik kasvab liivikutel, rabadel, rabastuvates ja kuivades nõmmemetsades. Kanarbik on väga hea meetaim. Kanarbik on igihaljas taim, mis kasvab 20-60 cm kõrguseks. Kitsad lehed on lineaalsüstjad, peaaegu kolmekandilised. Kanarbik õitseb ohtralt juunist hilissügiseni, väiksed lillakasroosad, harva valged õied moodustavad okste otstes ühekülgse kobara
kasutusel ka tänapäeval: - köha ja nohu puhul juua sooja meevett sidruniga või teha sibula-meesegu (lasta seista hakitud sibulaga mett umbes 4 tundi) ning tilgutada seda mahla ninna ja võtta lusikaga sisse; - valutavale kurgule teha ööseks kaelale meekompressi; - palaviku korral juua ravimteesid koos meega (lisada jahtunult umbes 45*C teele); - hingamisteede haigestumisel teha meekompressi rinnaesisele; - parodontoosi korral määrida igemeid meega mitu korda päevas; - suukoopa haavandite ja villikeste korral panna peale meega immutatud marli või vatt; - mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite korral juua meevett enne sööki (vt eelmine lõik); - kõrgvererõhu korral võtta 3 korda päevas peedi- ja porgandimahla meega (päevas 2 kl lahjendatud mahla segu); - südamekahjustusega kõrgvererõhutõve korral on kasulik lisada klaasile meele 1 sidrun ja naerimahla;
koliidi, enterokoliidi, maksa- ja sapipõiehaiguste puhul, kõrgvererõhutõve algstaadiumis, eriti kliimaksi ajal ja südame arütmiat põhjustavate südamehaiguste raviks. Need suurendavad organismi vastupanuvõimet mitmesuguste ekstremaalsete toimete vastu. Välispidiselt tarvitatakse neid lõikehaavade, mädanevate ja halvasti paranevate haavade, põletuste, seborröa, lamatiste, fistulite, külmumise, emakakaela erosiooni, kolpiidi, proktiidi, paraproktiidi, angiini, parodontoosi, igemete veritsemise, imikute suuvalge ja mitmesuguste nahahaiguste puhul. Kõrvenõges Urtica dioica Kõrvenõges kasvab umbrohuna kõikjal: elamute ümbruses, aedades, teede ääres, karjatavates metsades, karjamaadel ja metsasihtidel. See on mitmeaastane 30-150 cm kõrguseks kasvav rohttaim. Vars on püstine, lihtne, neljakandiline ja ülaosas harunev. Lehed on vastakud, munajad või piklikud, tumerohelised, leherootsud lehelabadest lühemad. Kogu taim on kaetud
annaabi.ee 
