Sissejuhatus Parmlasi on väga palju erinevaid liike ning ainult väike osa neist elab Eestis. Igaüks on suvel rohkemal või vähesemal määral kokku puutunud mõne parmuga. Suuri kärbseid meenutavad putukad on imeltusväärsed, kuid samas väga tüütud. Suvel mereääres olles ning veest välja tulles on väga suur tõenäosus, et mõni parm ründab, hammustus võib olla kohati väga valus ning kaua sügeleda. Miks nad seda aga teevad? Parmlased (Tabanidae) Parmlaste sugukonda kuuluvad putukad on tegelikult ühed kõige suuremad kärbsed Eestis. Seda sama saab öelda ka parmlaste kohta maailma mastaabis. Väliselt vägagi sarnase veiseparmu ja sudeediparmu, kes on Eestis kõige suuremad parmuliigid, kehapikkus ulatub kuni kahe ja poole sentimeetrini (26mm). Parmud on tuntud nii Eestis kui ka mujal maailmas kui tüütud vereimejad kes hammustavad väga valusasti. Neid kärbseid on sugukonnas ligikaudu 3000 liiki, kellest Eestis elab 36 liiki
•Väliselt meenutavad suurepealisi jässaka kehaga kärbseid •Iseloomulikuks küljeks on eredavärvilised liitsilmad •Läbipaistvad või hallikad tiivad Eluviis • Tegutsevad vaid päeval, öösel poevad peitu • Aktiivsed maikuu lõpust septembri keskpaigani. Eriti palju on neid juuni teisel poolel ning juuli esimesel poolel • Hea lennuvõime, võivad lennata toiduotsingutel kilomeetreid • Teadaolevalt on maksimaalne kiirus 145 km/h ühel parmlaste sugukonda kuuluval liigil Eluviis • Meelispaigaks sood ja rabad • Putukamaailmas pikaealisted, elutsükkel sõltuvalt liigist, kes elavad Eestis, 1-2 aastat,maksimaalselt 3 • Kõigusoojased, mis paneb nad kuumaga tegutsema. • Erinevalt inimesest, talub putukas kuuma väga hästi. • Paslik temperatuur 20’- 30’C • 35’C rahustab maha, 40’C on neilegi liiast • Emased parmud vajavad järglaste saamiseks verd Eluviis
välisparasiitide leviku. Tuntumatest siseparasiitidest võib nimetada hobuse maokiini (Gasterophilus intestinalis), lamba-ninakiini(oestrus ovis) ja veise-nahakiini (Hypoderma bovis). Kuigi koduloomadele tüütud ja kohati isegi letaalselt kahjulikud, on paljud kariloomadel parasiteerivad putukaliigid muutunud haruldaseks tavapärase loomapidamise vähenemise ja tõhusate tõrjemeetodite tõttu. Koduloomade välisparasiite on enam kihulaste (Simuliidae), parmlaste (Tabanidae), raudkärblaste (Hippoboscidae) ja päriskärblaste (Muscidae) hulgas. 9 (Kukk T 2004 Pärandkooslused õpik-käsiraamat Tartu:Pärandkoosluste kaitse ühing 255) Tirdilised (Cicadinea) Tirdilised on sarnastiivaliste suurim alamselts, maailmas on tirdilisi leitud umbes 35 000 liiki. Eestist on leitud 312 liiki, kuid tegelikult peaks siin esinema kuni 350 liiki tirte.
lööki sekundis. Samal ajal suurte liblikate puhul on tiivalöökide sagedus üsna madal. Putukate lennukiirused võivad samuti olla üsna märkimisväärsed. Samas on selge, et varem mitmel pool kirjanduses mainitud 1000 km/h lendavaid putukaid pole olemas. On näidatud, et sellise kiirusega lendaval putukal puruneks pea. Ilmselt on praegu kõige tõepärasem maksimaalne kiirus 145 km/h ühel parmlaste sugukonda kuuluval liigil. On ka teada, et üksikud surulased võivad lennata üle 50 km/h. Jalad: Putukatel on reeglina kolm paari jalgu - ees-, kesk- ja tagajalad. Jalad kinnituvad rindmikule puusa abil, millele järgneb pöörel (tavaliselt ühelüliline, kiletiivalistel aga sageli kahelüliline). Pöörlale kinnitub reis, sellele omakorda säär ning käpp. Viimane koosneb 1-5 lülist. Käpa viimasel lülil on tavaliselt küünised.
Kahetiivalised – neist enamuse moodustavad surusääsklaste esindajad, kes on järvede põhjaloomastiku koosseisus enamasti esikohal nii arvukuselt, kui biomassilt ning väga tähtsad kalatoiduna. Klaasiksääsklaste vastseid on järvedes väga palju. Pistesääsklaste esindajate perekond metsasääse, laulusääse ja hallsääse vastsed elavad lompides ja ajutistes veekogudes. Habesääsklase vastsed esinevad peamiselt järvedes ja lompides. Järvedes arenevad massilised ka parmlaste sugukonna liigi järvekibuni vastsed. Selgroogsed Kalad Eesti suurim järv, Peipsi, on üks paremaid kalajärvi terves Euroopas. Siin arvatakse esinevat 36 kalaliiki. Põhilised tööstuskalad on: peipsi tint, rääbis, ahven, haug, latikas, kiisk, särg, luts, peipsi siig, vähem leidub koha, linaskit, vimba, säinast, angerjat, kokre, nurgu, viidikat, tõugjat, harjust. Juhuslikult on püükides ka ojasilmu, lepamaimu, vingerjat, trullingut.