[1:89] Melissos kaitseb Elea koolkonna põhimisi teese ning täiendab neid öeldes, et ühtne ei saa hävineda ega ümber kujuneda, see ei kannata ega kurvastu. Selle tuletab ta vahetult olemise muutumatuse teesist. 3.4.1 Olemine Melissose õpetusest saab ülevaate tema teoses "Loodusest ehk olevast". Käsitleb loodust olemisena, mis on ühtne, igavene, muutumatu ja lõpmatu. Melissos kaitses ja põhjendas Parmenidese mõtet ühtsest olemisest. Samas erineb ta Parmenidesest lõpmatuse käsitluses. Nimelt leiab ta, et olev on ajaliselt ja ruumiliselt piiramatu. Olemise liikumatust tõestab Melissos tühja ruumi eitamisega ning ütleb järgmiselt: "Tühjust pole üldse olemas, sest tühjus on eimiski. Kuid mis on eimiski, see ei saa eksisteerida. Ning (olev) ei saa liikuda. Sest sel pole kuskile kõrvale minna, (kõige) olles täidetud. Tõepoolest, kui oleks tühjust, siis (olev) oleks põikunud tühjusse. Et aga tühjust ei ole, siis pole sel kuskile minna
kui olev pole ainu, oleks ta lõputult jagunev [moodne füüsika vahepealsel seisukohal]. Lendav nool: kuidas nool lendab vibult märklauani? Kui lahutaksime noole lennu lühimateks hetkedeks, siis mingil hetkel seisab nool alati kuskil punktis paigal. Kuid kuidas saab liikumine olla paigalseisude summa? 5. Herakleitose mõtlemine tule-doktriini ja logose-doktriini vastuoluna. Logose mõiste. Herakleitos (540-480): Kui tuld tõlgitseda arche-na, siis näeme, et erinevalt Parmenidesest peab archet liikuvaks, mitte kooshoiduvaks. Kreeklastele omaselt ei ole selles igaveses liikumises rahumeelset harmooniat, vaid kosmos on polemoslik -- toimub võitlus. Teine temaatika, mida saaks tõlgitseda alusena (archena) on logos (kõne, lausumine). Logose kohta ütleb Herakleitos: kui inimesed kuulavad kõnet, sarananevad nad kogenematutele ja kogevad kõnet nii nagu seda esitatakse vastavalt oma loomusele. Ülejäänute eest on see varjatud ja unustuses (nagu magadeski)
Kõikidele nähtustele ja asjadele hakati vaatama kasusaamise pilgu läbi. Mis on hea, see on ka kasulik (ja vastupidi). Filosoofia põhiküsimuseks sai "Mis on tunnetuse lähtealus? (kas matemaatiline teooria või teaduslik eksperiment?). EMPIRISM -- tõsikindlate teadmiste allikaks on EKSPERIMENT. RATSIONALISM -- tunnetuse aluseks on MATEMAATIKA ja FORMAALNE LOOGIKA. SENSUALISM -- tunnetuse allikaks on meelte, tajude andmed. (Meelelise ja ratsionaalse vahekorra probleem sai alguse Parmenidesest (6.-5. s. e.m.a.)). FRANCIS BACON (15611626) Esimene empirist. Põhiteos ,,Uus organon", mille vastandas Aristotelese loogikaalastele töödele, mis olid kokku võetud nimetuse ,,Organon" (eesti keeles ,,tööriist") all. Vaen Aristotelese mõtlemise vastu. Bacon väitis: ,,Parem on jaotada loodus osadeks, kui abstraheeruda." (Viitas seejuures Demokritosele.) Propageeris teaduse tekkimist. Tema seisukohti iseloomustab loosung ,,Teadmine on jõud!". Iidolite õpetus: iidolid (koopa-, soo-,
käsitleb kui puhast olemist. Kuigi enamjaolt peetakse loogika isaks Aristotelest, on selleks nimetatud ka Parmenidest. Zenoni õpetus seisneb apooriates. Apooria sisaldab kahte vastuolus lauset, millest esimene nendib fakti ning teine lükkab selle ümber. Näiteks võidujooks Achilleuse ja kilpkonna vahel. Achilleus kui esmapilgul kiirem olend ei jõua mitte kunagi kilpkonnast mööda, kuna vahe on lõpmatu arv ja lõpmatust ei saa läbida. Tekib paradoks praktilise mõistusega. Ta on Parmenidesest mõjutatud, tema õpilane, sarnased ideed. Ent ta ei eitanud liikumist, vaid tõstatas küsimuse kuidas on liikumine puhta mõistuse seisukohalt haaratav? Arendas loogilist ja dialektilist meetodit. Hobbes võrreldes teistega on väga üksikasjadesse ja peensusteni minev filosoof. Tema filosoofia koondub kolme objekti ümber: loodus, inimene ja ühiskond. Esimene ja kõige põhilisem on loodus.
Tegelikuks asutajaks on aga pigem Parmenides. Selle kohta, kas Parmenides oli Xenophanese õpilane, tunnistused kindlat vastust ei anna, Diogenes Laërtiose järgi oli ta Xenophanese "kuulaja" (akousts). Parmenidese kohta tavatsetakse öelda, et ta rajas loogika, Russel vädab, et tegelikult rajas ta metefüüsika, mis põhineb loogikal. Xenophanese, Parmenidese, Zenoni ja Melissose sidumisest Elea koolkonna nimega ei tohiks veel julgelt tuletada nende filosoofide ühtset doktriini. Parmenidesest on olnud vahetult mõjutatud veel teisedki filosoofid või filosoofilised koolkonnad (nt. Empedokles, Anaxagoras, Demokritos). Parmenides ja Zenon kuulusid mingil ajal pythagorlaste liitu. Abderiidid Demokritose filosoofia põhineb Leukippose atomistika ja pythagorlaste õpetuste edasiarendamisel. Demokritose omapäraks teiste eelsokraatikutega võrreldes on aga see, et ta arendas välja kõikehõlmava filosoofilise süsteemi, mis käsitles olemisõpetust, kosmoloogiat,
annaabi.ee 
