Platoni ontoloogia (ideedeõpetus) 1) On olemas kaks maailma (on olemas päris maailm kus on kõik ideaalne. Meie aga seda maailma ei näe.) 2) Parmenides räägib ühest maailmast 3) Asjad, mis on täiuslikud ei muutu Platoni ontoloogiline väide on, et eksisteerib kaks maailma - ideede maailm ja meie maailm. Epistemoloogiline väide on, et ideede maailmas oleme kõik käinud ja kõike näinud aga siia maailma jõudes unustame kõik ära. Parmenideselt võtab Platon arusaama, et liikumist ei ole olemas. Sokrateselt võtab Platon, et kõik inimesed tahavad olla õnnelikud aga mõned on selle lihtsalt ära unustanud ning neile tuleb see meelde tuletada. Ideede maailma ja meie maailma võrdlus: 1) Ideede maailmas on kõik täiuslik - purunematu, igavesti kestev, muutumatu, liikumatu. 2) Meie maailm on aga ebatäiuslik - purunev, ajalik, muutuv ning liikumine on olemas. Eetika ja riigiõpetus
Siin valmib kõige mahukam teos RIIK(Politeia). Akadeemia püsib ligi 1000 aastat, kuni keiser Justinanus selle 529.a. p.Kr. sulgeb. Platon suri 80 aastasena. Ta on esimene kreeka filosoof, kellelt peaaegu kõik teosed on tervikuna säilinud. Looming koosneb peaaegu eranditult dialoogidest. 34 Platonile omistatud teosest peetakse 25 suure tõenäosusega ehtsaks. Pütaagoraselt võttis ta usu matemaatiliselt täpsesse mõtlemisse ja dualismi. Parmenideselt võttis ta veendumuse, et puhas mõtlemine on olemine. Sokrateselt sai ta dialoogilise meetodi. Polyteia sisaldab kõiki Platoni filosoofia põhiseisukohti. Tunnetus areneb läbi kolme staadiumi, mis vastavad hinge kolmele tasandile: 1. DOXA - Arvamas, kui paljas uks tuleneb otse meeltest. 2. DIANOIA - Ratsionaalne arusaamine 3. NOESIS - Otsene intuitsioon ideedest. Platon pooldas hingederändamise õpetust: Jumal lõi hinged ja asustas nendega tähed. Igal tähel on
Lõuna- Itaalias kohtus pütaagorase pooldajatega. 387 eKr rajas ta Ateenas Akadeemia. Tegeles seal oma õpilastega filosoofilise ja loodusteadusliku uurimisega. Valmib mahukaim teos RIIK (Politeia). Akadeemia püsib 1000 aastat. Platoni kõik teosed on säilinud. Looming koosneb eranditult dialoogidest. 34 on säilinud (kirjarull, 7m). 25 neist on kindlasti ehtsad. ! Platoni kolm allikat: Pütaagorlastelt võttis ta usus matemaatiliselt täpsesse mõtlemisse ja dualismi. Parmenideselt võttis mõtlemise, et puhas mõtlemine = olemine. Sokrateselt sai ta dialoogilise meetodi. ! Tunnetusteooria: Tunnetus areneb läbi kolme staadiumi, mis vastavad hinge kolmele tasandile: DOXA arvamus, kui paljas usk tuleneb otse meelest. DIANOIA ratsionaalne arusaam. NOESIS - otsene intuitsioon ideedest. Ta pooldas hingederändamise õpetust. Jumal lõi hinged ja nendega asustanud tähed, igal tähel üks hing, mida juurde ei looda. Nad toituvad vaatlusest
ise varjulejäämatult esile. Kõik teised võimalikud teed on eksiteed, ummikteed, mis lasevad oleval endal paista teisiti kui see on. Sellised on aga just inimeste, surelike astutud rajad, mis toetuvad meeltekogemusele ning on leidnud väljenduse ja saavad kinnitatud üldlevinud arvamustes. Kuid siin ongi nüüd problemaatiline punkt Parmenidese mõtlemises – mingis tähenduses on ka need “käimatud rajad” ju olemas, kui tavalistel inimestel on võimalik neid pidi käia. Teine Parmenideselt pärit fragment annab edasi neid jumalanna sõnu, mis paistavad seda käsitlust kinnitavat: Vaja üteldagi ning mõteldagi (noein) olev ise (to eon) olemas. ON olemas ometi olemine (esti gar einai). Ei miskit (olematut) ei ole. Seda lasen sul lausuda. Esiti juhatan sind sellelt küsimise teelt, siis aga tollelt, mida surelikud, olemata midagi näinud (midagi teadmatuna) sõtkuvad, kahepäised: nõutus nende rinnus ajab ekslevat meelt; nii ajelevad
valdkonna mõiste, Platonil esineb seevastu eelkõige ontoloogilise mõistena). Hüvelisuse idee kohta öeldakse Platoni tuntuimas dialoogis “Politeia”, et ta on oma auväärsuselt ja tähenduselt veel üle ideede, teispoolne, transtsendentne kogu ülejäänud olemuste valdkonna suhtes – epikeina tes ousias (509b). Platoni arutluste käigus kujuneb niisiis välja justkui kolmikjaotus: hüvelisuse idee, ideede valdkond ja nähtav maailm. Ta asendab Parmenideselt pärit ontoloogilise kaksikjaotuse kolmetasandilise ontoloogiaga. Mis tähendus on sellel, et hüvelisuse idee on käsitatud kõige kõrgema ideena, et algselt eetiline mõiste saab ontoloogilise interpretatsiooni? Võimalik seletus võiks olla selline: põhimõtteliselt, olemuslikult, on 5 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. see maailm, kus me elame, hüveline maailm
tõenäosusega ehtsaks. mille eeskujuks on ideed. · Platoni kolm allikat · IDEEDE JA MEELELISE MAAILMA SUHE · Pütaagorlastelt võttis ta usu matemaatiliselt täpsesse mõtlemisse ja dualismi. · Voodi idee on loonud jumal, konkreetse voodi puusepp · Parmenideselt võttis ta veendumuse, et puhas mõtlemine ning voodit kujutava maali kuntsnik: "Kunstnik, puusepp ja = olemine. jumal need on kolme liiki voodi loojad" "Riik" · Sokrateselt sai ta dialoogilise meetodi. · Ideede maailm asub taevavõlvi kohal ning seda saab vaid · Platoni teosed mõistusega näha.
annaabi.ee 
