esimene lause) ja õigusselguse põhimõtte (PS § 13 lg 2) nõuetele. Formaalse kvalifikatsiooniga piiriklausli korral tuleb lõpuks arvestada ka kvalifikatsioonis ette nähtud erinõuetega (vt § 3 komm 2.3.1.1, § 11 komm 2.1.1 ja § 13 komm 5). (2) riive põhiseaduslik õigustamine (2.1) riive formaalne põhiseaduspärasus (2.1.1) pädevus, menetlus, vorm (iseäranis § 3 lg 2, § 108 ja § 104 lg 2) (2.1.2) õigusselguse põhimõte (§ 10 ja § 13 lg 2) (2.1.3) parlamendireservatsioon (§ 3 lg 1 esimene lause ja § 87 p 6 või § 94 lg 2) (2.1.4) kvalifitseeritud piiriklauslist tulenevad spetsiaalsed formaalsed riive põhiseaduspärasuse tingimused (2.2) riive materiaalne põhiseaduspärasus Materiaalse PS-le vastavuse võib jaotada tinglikult kaheks: kõigepealt peab olema põhiõiguse kaitseala riivel legitiimne eesmärk ning teiseks peab riive olema proportsionaalne. Riive eesmärgi legitiimsus sõltub põhiõigusnormi piiriklauslist. Lihtsa piiriklausliga põhiõigust
Teostatakse põhiseaduse alusel põhiseaduse prioriteedi põhimõte. Kõik alamal seisvad aktid ja toimingud peavad olema kooskõlas põhiseadusega 2. seaduse alusel a) negatiivne dimensioon negatiivne on põhiseaduse prioriteet b) positiivne dimensioon seadusreservatsioon (õiguste piiramiseks peab olema seaduslik alus) ii. olulised tingimused, mil saab piirata põhiõigusi, peab otsustama parlament parlamendireservatsioon iii. seaduslik alus 3. Kehtimise/ rakendamise prioriteet põhiseaduse kehtivus kogu alamal seisva suhtes, mis on seadusega vastuolus ei saa kehtida kõrgema õiguse kehtimise prioriteet. Mida kõrgemal seisab, seda prioriteetsem on. Mida madalamal on õigus, seda suurem on õiguse rakendamise prioriteet madalama õiguse rakendamise prioriteet. VII Õiguskaitse sõltumatute kohtute poolt § 15 lg 1, § 146 lause 2, § 147 lg 4 1
1. Teostatakse põhiseaduse alusel põhiseaduse prioriteedi põhimõte. Kõik alamal seisvad aktid ja toimingud peavad olema kooskõlas põhiseadusega 2. seaduse alusel a) negatiivne dimensioon negatiivne on põhiseaduse prioriteet b) positiivne dimensioon seadusreservatsioon (õiguste piiramiseks peab olema seaduslik alus) ii. olulised tingimused, mil saab piirata põhiõigusi, peab otsustama parlament parlamendireservatsioon 20 iii. seaduslik alus 3. Kehtimise/ rakendamise prioriteet põhiseaduse kehtivus kogu alamal seisva suhtes, mis on seadusega vastuolus ei saa kehtida kõrgema õiguse kehtimise prioriteet. Mida kõrgemal seisab, seda prioriteetsem on. Mida madalamal on õigus, seda suurem on õiguse rakendamise prioriteet madalama õiguse rakendamise prioriteet.
1. Teostatakse põhiseaduse alusel põhiseaduse prioriteedi põhimõte. Kõik alamal seisvad aktid ja toimingud peavad olema kooskõlas põhiseadusega 2. seaduse alusel a) negatiivne dimensioon negatiivne on põhiseaduse prioriteet b) positiivne dimensioon seadusreservatsioon (õiguste piiramiseks peab olema seaduslik alus) ii. olulised tingimused, mil saab piirata põhiõigusi, peab otsustama parlament parlamendireservatsioon iii. seaduslik alus 3. Kehtimise/ rakendamise prioriteet põhiseaduse kehtivus kogu alamal seisva suhtes, mis on seadusega vastuolus ei saa kehtida kõrgema õiguse kehtimise prioriteet. Mida kõrgemal seisab, seda prioriteetsem on. Mida madalamal on õigus, seda suurem on õiguse rakendamise prioriteet madalama õiguse rakendamise prioriteet. 20
2. seaduse alusel a. negatiivne dimensioon – negatiivne on põhiseaduse prioriteet b. positiivne dimensioon – seadusreservatsioon (õiguste piiramiseks peab olema seaduslik alus) ii. olulised tingimused, mil saab piirata põhiõigusi, peab otsustama parlament – parlamendireservatsioon iii. seaduslik alus 1. Kehtimise/ rakendamise prioriteet – põhiseaduse kehtivus kogu alamal seisva suhtes, mis on seadusega vastuolus ei saa kehtida – kõrgema õiguse kehtimise prioriteet. Mida kõrgemal seisab, seda prioriteetsem on. Mida madalamal on õigus, seda suurem on õiguse rakendamise prioriteet – madalama õiguse rakendamise prioriteet.
Seaduse materiaalne põhiseaduspärasus — Materiaalse kontseptsiooni kohaselt ei piisa põhikohustuse olemasoluks sellest, et põhiõiguste kandja kohustus on põhistatav põhiseaduse sättega. Kohustus peab lisaks sellele vastama veel ka teatud sisulistele kriteeriumitele (nt olema vabadust garanteeriva riigi seisukohast vajalik). Riive formaalne põhiseaduspärasus — 1) Pädevusmenetlusvorm: seadus peab olema vastu võetud ja avaldatud riigiteatajas 2) seadus peab olema õigusselge 3) parlamendireservatsioon: seadus peab sätestama olulised küsimused, ei tohi delegeerida täitevvõimule. Riive materiaalne põhiseaduspärasus — 1) Riive eesmärgi legitiimsus 2) Proportsionaalsuse põhimõte. Proportsionaalsuse printsiip — õiguste riive peab olema kooskõlas põhiseadusega ning sobiv, vajalik ja mõõdukas. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist; vajalik on abinõu, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava
annaabi.ee 
