Parlamendi liikmed Parlamendiliikme tööaeg jaguneb Brüsseli, Strasbourgi ja oma ringkonna vahel. Brüsselis osaleb ta parlamendikomisjonide ja fraktsioonide koosolekutel ning täiskogu täiendavatel osaistungjärkudel, Strasbourgis täiskogu 12 osaistungjärgul. Paralleelselt põhitegevusega peab parlamendiliige pühendama aega ka oma ringkonnale. Kohtade jaotus Parlamendikohad jagatakse reeglina proportsionaalselt, vastavalt iga riigi elanike arvule. Igal liikmesriigil on kindel arv parlamendikohti, mis ei või olla suurem kui 99 ja väiksem kui 5. Komiteed ja delegatsioonid Komisjonid Euroopa Parlamendi täiskogu istungite ettevalmistamiseks osalevad liikmed 20 alalises komisjonis. Komisjonid koosnevad 28--86 parlamendiliikmest. Igal komisjonil on esimees, juhatus ja sekretariaat. Lisaks alalistele komisjonidele võib parlament moodustada allkomisjone, ajutisi komisjone konkreetsete probleemide lahendamiseks ja uurimiskomisjone. Komisjonid kogunevad avalikeks aruteludeks
Brüsselis osaleb ta parlamendikomisjonide ja fraktsioonide koosolekutel ning täiskogu täiendavatel osaistungjärkudel, Strasbourg'is täiskogu 12 osaistungjärgul. Paralleelselt põhitegevusega peab parlamendiliige pühendama aega ka oma ringkonnale. Kohtade jaotus Parlamendikohad jagatakse reeglina proportsionaalselt, vastavalt iga riigi elanike arvule. Igal liikmesriigil on kindel arv parlamendikohti, mis ei või olla suurem kui 99 ja väiksem kui 5................................................................................................................... 9 Euroopa Keskpank................................................................................................................ 10 Euroopa kohus...................................................................................................................... 11 Majandus- ja rahaliit ning euro............................
aastased Nepali kodanikud. Rahvusnõukogul (Rashtriya Sabha) on 60 liiget, kellest 10 nimetab kuningas, 35 valib Esindajatekoda ning ülejäänud 15 valib külavanematest ja linnapeadest koosnev valimiskogu. Parlamendi ametiaeg on viis aastat, kuid kuningas võib selle ennetähtaegselt laiali saata. Täidesaatva võimu moodustavad kuningas ja Ministrite Nõukogu. Peaministriks määratakse valimistel kõige rohkem parlamendikohti saanud valimisliidu või partei juht. Ministrite Nõukogu määrab kuningas peaministri soovitusel. Kohtuvõim on seadusandlikust ja täitevvõimust lahus ning on ilmutanud üha enam sõltumatust. Kohtuvõimul on põhiseadusliku järelevalve õigus. Kuningas nimetab Ülemkohtu ülemkohtuniku Konstitutsiooninõukogu soovitusel ning kõik teised ülemkohtu, apellatsioonikohtu ja maakonnakohtute kohtunikud Kohtunõukogu soovitusel. Kõik alama
Sellisele erakonnale antud häälte kaotsiminek on aga õigustatud vajadusega tagada Riigikogu normaalne töö, mis oleks raskendatud, kui parlament koosneks omavahel konkureerivate pisiparteide esindajatest. Võrduse (ühetaolisuse) põhimõttega on vastuolus ka kuriaalse valimissüsteemi rakendamine (tuleneb ladinakeelsest sõnast "curia", mis tähistas elanikkonna jaotust vanas Roomas). Kuriaalne valimisüsteem -selle süsteemi korral reserveeritakse teatud arv parlamendikohti mingile sotsiaalsele grupile, ülejäänud kohad valitakse rahva poolt (Hiinas on teatud arv parlamendikohti reserveeritud sõjaväelastele; Bangladeshis umbes 1/10 kohti naistele; Indias tühine arv parlamendikohti inglise-india segaperedest pärit isikutele; Prantsuse parlamendis on väike arv kohti antud välismaal elavatele prantslastele. Eestis on viimati kuriaalset valimissüsteemi rakendatud 91 a Ülemnõukogu valimistel, mil NSVL sõjaväelastele reserveeriti 4 või 5 kohta. Kuriaalne
3) Otsesed – valimistulemused peavad selguma otse rahva poolt antud hääletuse tulemusena. 4) Salajased – õigus salajasusele, kelle poolt või kuidas isik hääletas 5) Proportsionaalsed – valimised toimuvad mitmemandaadilistes valimisringkondades. See põhimõte tagab valimistel osalenud erakondade kandidaatide nimekirjadele valijate poolt antud häälte osakaalule vastava arvu parlamendikohti. 6) Ühetaolised – hääletamis- ja kandideerimisõigust saab teostada ühetaolistes tingimustes. Kõikidel valijatel on võrdne arv hääli (üks) ja kõik hääled on võrdse kaaluga. 35. Hääletamis- ja kandideerimisõigus Riigikogu, KOV volikogu, EP valimistel Kandideerida saab: RK – hääletamisõiguslik ja vähemalt 21-aastane KOV volikogu - hääletamisõiguslik ja vähemalt 18-aastane EP - hääletamisõiguslik ja vähemalt 21-aastane
Euroopa Parlamendi põhiseaduskomisjon kiitis omaalgatusliku raporti saadikukohtade jagamise kohta heaks. Raport toetab kahaneva proportsionaalsuse põhimõtet, mis tähendab, et rahvaarvu ja iga liikmesriigi parlamendikohtade arvu suhe peab varieeruma vastavalt rahvaarvule viisil, et suurema rahvaarvuga liikmesriigi parlamendiliige esindab suuremat arvu kodanikke kui väiksema rahvaarvuga liikmesriigi parlamendisaadik ja vastupidi. Samas ei tohi väiksema rahvaarvuga liikmesriigil olla rohkem parlamendikohti kui suurema rahvaarvuga riigil. Nii esindab uue ettepaneku kohaselt näiteks Eesti saadik 224 000 inimesest, Saksa saadik 858 729 inimest ning Malta saadik 67 333 inimest. Raportis kasutati seejuures Euroopa Statistikaameti andmeid liikmesriikide elanike arvu kohta. Parlamendiliikmed tegid aga ka ettepaneku uurida võimalust kasutada nendes arvutustes elanike arvu asemel Euroopa kodanike arvu antud liikmesriigis
Euroopa Parlamendi põhiseaduskomisjon kiitis omaalgatusliku raporti saadikukohtade jagamise kohta heaks. Raport toetab kahaneva proportsionaalsuse põhimõtet, mis tähendab, et rahvaarvu ja iga liikmesriigi parlamendikohtade arvu suhe peab varieeruma vastavalt rahvaarvule viisil, et suurema rahvaarvuga liikmesriigi parlamendiliige esindab suuremat arvu kodanikke kui väiksema rahvaarvuga liikmesriigi parlamendisaadik ja vastupidi. Samas ei tohi väiksema rahvaarvuga liikmesriigil olla rohkem parlamendikohti kui suurema rahvaarvuga riigil. Nii esindab uue ettepaneku kohaselt näiteks Eesti saadik 224 000 inimesest, Saksa saadik 858 729 inimest ning Malta saadik 67 333 inimest. Raportis kasutati seejuures Euroopa Statistikaameti andmeid liikmesriikide elanike arvu kohta. Parlamendiliikmed tegid aga ka ettepaneku uurida võimalust kasutada nendes arvutustes elanike arvu asemel Euroopa kodanike arvu antud liikmesriigis. Raport pakub välja, et kehtestatava süsteemi võiks aastatel
annaabi.ee 
