besaanmasti. o Kuunar kahe või enama mastiga purjekas, mille vööripoolne mast on lühem kui peamast. Purjed Purjestuse järgi jagunevad purjelaevad kahte põhirühma - raapurjestusega ja pikipurjestusega purjekad, kusjuures nii raapurjestus kui ka pikipurjestus võib olla kas osaline või täielik. Raapurjestusega purjekate põhitüüpideks oleksid: täislaev, parklaev, parkentiin, prikk, brigantiin, marss-seilkuunar. Pikipurjestusega purjekate põhitüüpideks oleksid: kahvelkuunar, bermuudakuunar, taakselkuunar, jaht, kutter, luup ja lüüger. Samal ajal võib kohata ka teisi purjelaeva tüüpe, mis oma mastide ja purjede kombineeritud paigutusega ülaltoodud purjeka põhitüüpide hulka ei kuulu. · Raa · ladina · kahvel · huaari - gunterpuri · lüüger
Soome viidi vilja vahetati see soola vastu, mis omakorda eestis või venemaal mitmekordse vaheltkasuga maha müüdi. Laevasõidu edenemine tekitas vajaduse koolitatud laevajuhtide järele. Rannikusõiduga olid hakkama saanud eelkõige rannamärkide abil orienteeruvad kaptenid- metskaptenid-, pikemad merereisid eeldasid aga põhjalikumat ettevalmistust ning merekaartide tundmist. Meremeeste koolitamiseks asutati mitmel pool merekoole. 1864 a. rajati merekoole Heinastesse. 1845a. purjetas parklaev Huogma üle ekvaatori ja ümber Kap Hoorni Vaiksesse ookeani. Eestlaste esimese laevana jõudis Ameerikasse Matador 1868.a. Raudteed ja kaubanduse areng 1870 aastal valmis Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburgis ühendav Balti raudtee. See järel rajati uued ühendusteed: Tapa-Tartu-Valga-Riia ning Valga-Võru-Pihkva. Laiarööpalise raudtee kõrval ehitati sajandivahetusel erakapitaliga ka mitu kitsarööpalist raudteeliini
turustada). Uute maade kasutuselevõtt, sordi-ja karjaaretus. Pöörati tähelepanu põlluharimise intensiivsusele. Kasvas talupoegade sotsiaalne kihistumine. Osa rikastus, samas kasvas maata talupoegade hulk. Suur probleem maapuudus. Laevandus ja meresõit 19.saj arenes kiiresti laevandus ja paadikaubandus. Tegeleti aktiivselt salakaubandusega. Meremeeste koolitamiseks asutati merekoole. 1864.a. rajati merekool Heinastesse. 1854a. Purjetas parklaev Huogma üle ekvaatori. Eestlaste I laevana jõudis Ameerikasse Matador 1868.a. 1858.aastaks oli Eesti sadamatesse sisse kirjutatud 74 laeva. 1900.aastaks oli neid juba 335. Tööstus 1. 19-20.saj vahetuseks muutunud Venemaa kõige arenenumaks piirkonnaks 2. Kuni 19.saj keskpaigani juhtivateks tööstuslinnadeks Narva. Hiljem ka Tallinn 3. Suurem osa toodangust veeti välja. Ei arvestatud Eesti vajadustega. 4. eestlased tegutsesid peamiselt väike-ettevõtjatena. 5
Uute maade kasutuselevõtt, sordi-ja karjaaretus. Pöörati tähelepanu põlluharimise intensiivsusele. Kasvas talupoegade sotsiaalne kihistumine. Osa rikastus, samas kasvas maata talupoegade hulk. Suur probleem maapuudus. Laevandus ja meresõit 19.saj arenes kiiresti laevandus ja paadikaubandus. Tegeleti aktiivselt salakaubandusega. Meremeeste koolitamiseks asutati merekoole. 1864.a. rajati merekool Heinastesse. 1854a. Purjetas parklaev Huogma üle ekvaatori. Eestlaste I laevana jõudis Ameerikasse Matador 1868.a. 1858.aastaks oli Eesti sadamatesse sisse kirjutatud 74 laeva. 1900.aastaks oli neid juba 335. Tööstus 1. 19-20.saj vahetuseks muutunud Venemaa kõige arenenumaks piirkonnaks 2. Kuni 19.saj keskpaigani juhtivateks tööstuslinnadeks Narva. Hiljem ka Tallinn 3. Suurem osa toodangust veeti välja. Ei arvestatud Eesti vajadustega. 4. eestlased tegutsesid peamiselt väike-ettevõtjatena. 5
Laevaliiklus: Riia, Peterburi, Soome, Rootsi. Põhja-Eesti randlased tegelesid tulutoova salakaubandusega(olulise tõuke andis Krimmi sõda, ametlikku kaubavahetust ei toimunud). Edu tekitas vajaduse laevajuhtide järele. Rannikusõit (rannamärkide järgi) metskaptenid(Kihni Jõnn). Pikemate sõitude jaoks rajati mitmel pool merekoole (1864. Heinastesse, Narva (1873), Paldiski (1876), Käsmu (1884), Kuressaare 1891). Eestlased purjetasid ka kaugele. 1854. purjetas parklaev Huogma üle ekvaatori ja ümber Kap Hoorni Vaiksesse ookeani. Esimene laev Ameerikasse 1868. Metador. Laevandus oluline majandusharu. 9. Usuelu varauusajal ja uusajal. Jesuiitide toomist Liivimaale korraldas Antonio Possevino. 1583 rajasid Tartusse gümnaasiumi. Selle kõrvale tõlkide seminari(ette valmistada preestreid). 1625. aastal rootslaste vallutus Eestisse lõp. jesuiitide tegevuse ja katoliku ajastu.
annaabi.ee 
