Ehitis on monumentaalne, suurejooneline ja toretsev. Lossi üldpikkus on 580 meetrit. Aiafassaad on mõjuv oma vägevates proportsioonides, detailid on teostatud maitsekalt ja harmooniliselt, tihedalt kõrged prantsuse stiilis aknad, risaliidid, paarissambad, peidetud katuseäär. Lossi kuulsaim ruum on Peeglisaal. Ruumid mõeldud läbimiseks. Prantsuse stiilis park. Aiakujunduse abil suurendada hoone monumentaalsust ja mõjukust. Hoonest lähtub peaallee, mis läbib kogu parkki, koosnedes geomeetrilistest terrassidest, lillepeenratest, muruväljakutest jne. Omane range geomeetria, sümmeetria; ka puud ja põõsad pügati geomeetrilisteks kujunditeks. Samuti kautatakse ka diagonaalseid nö päikesekiirte motiivi. Peterhof. Peterburi külje all Venemaal Peeter I poolt rajatud 100m Soome lahest eemal, kuid kanaliga ühendatud. On kuulus oma ,,alumiste ja ülemiste" aedade poolest, kus on
minema. Seepeale heitis Holden ennast magama.Hommikul helistas ta oma ammusele tuttavale Sallyle ja kutsus teda välja mingisugusele etendusele. Seejärel pakkis Holden oma asjad ja lahkus hotellist. Ta pani oma kohvrid hoiule kuskile pagasikappi, mis oli samas kus ta pidi Sallyga kokku saama. Vahepeal käis ta söömas kus ta kohtus kahe nunnaga, kes talle väga meeldisid. Pealeseda kui nunnad olid lahkunud läks Holden jalutama tänavatele kus ta pole ammu käinud. Siis tuli tal mõte minna parkki, et äkki kohtab seal õde Phoebe´ it kuna ta õele meeldis koguaeg pargis uisutada. Kuid õde ei olnud seal. Holden küsis teistelt lastelt, et kas nemad teavad kus Phoebe on. Keegi ei teadnus, seepeale läks Holden aga muuseumi kus ta oli väiksena palju käinud. Tal oli kõik see muuseumi värk peas. Kui ta sinna jõudis ei olnud seal mingisugust muutust, kui keegi oli muutunud siis see oli Holden ise. Seejärel võttis ta takso ja sõitis ,,Biltmorei" hotelli,
teada kuidas Martin Peterburis ühele teenijannale süütuse kaotas. Teenijanna harjutas koguaeg klaveril Mozarti Köchel 466-te mis jäi seetõttu Martinile meelde ja inspireeris teda muusikat harjutama. Hiljem suitsetades tuleb Isebelle ema ringi luusima kuid ei näita elumärki kaks värisevat tegelast. Otsustatakse, et targem on Isebellil kohemaid taksoga koju sõita enne ema, et selgitada tema puudumist mille vastu Isebel oli küll morn suhtumine, tahtes ise kasutada parkki jalutamiskäigu tegemise vabandust. PEATÜKK SEITSE Kui Martin ja Isebel järgmisel päeval kokku said garanteeris Isebel, et ta ema ei tea midagi, ja nagu ettearvatud, oli toomas õhtusööki. Paar läheb päevaks Klooga randa kus rongis mängivad nad kaasreisijate peal mängu üritades nende hoiakust ja riietest mõista nende elukutset. Justusel aga tuleb peale mure aineline tuju, räägivad sellest kuidas Isebel näeb häirivalt Martinis isalikku headust ja see on tõsi, sest Martin
Iseloomulikku loodust tuleb parandada ja ilustada, allutada mõistuse loodud süsteemidele, tulemuseks korrapärane teedevõrk, tiigid purskkaevudega, terrassid ja trepid, mustrina kujundatud lillepeenrad ja madalad hekid, geomeetriliseks pügatud puud ja põõsad. Aiakujunduse abil suurendati hoone monumentaalsust ja mõjukust. Hoonest lähtub peaallee, mis läbib kogu parkki, koosnedes geomeetrilistest terrassidest, lillepeenardest, muruväljakutest jne. Omane range geomeetria, sümmeetria; ka puud ja põõsad pügati geomeetrilisteks kujunditeks. Samuti kasutatakse ka diagonaalseid nö päikesekiirte motiivi. Versailles'i lossis: Arhitektid Louis le Vau ja Jules Hardouis mansard.Corps-de-logis e. Kolmeosaline U kujuline põhiplaan, millest keskmine kõrgem ja külgmised madalamad, paviljonilaadsed. Fassaad tõstetud
Ehitis on monumentaalne, suurejooneline ja toretsev. Lossi üldpikkus on 580 meetrit. Aiafassaad on mõjuv oma vägevates proportsioonides, detailid on teostatud maitsekalt ja harmooniliselt, tihedalt kõrged prantsuse stiilis aknad, risaliidid, paarissambad, peidetud katuseäär. Lossi kuulsaim ruum on Peeglisaal. Ruumid mõeldud läbimiseks. Prantsuse stiilis park. Aiakujunduse abil suurendada hoone monumentaalsust ja mõjukust. Hoonest lähtub peaallee, mis läbib kogu parkki, koosnedes geomeetrilistest terrassidest, lillepeenratest, muruväljakutest jne. Omane range geomeetria, sümmeetria; ka puud ja põõsad pügati geomeetrilisteks kujunditeks. Samuti kautatakse ka diagonaalseid nö päikesekiirte motiivi. 14.Louvre, Versailles- algus, ümberehitused ja tähtsus kunstiajaloos Louvre oli enne kindluslik, neljast hoonetiivast koosnev ehitis, mida 16.sajandist alates järk-järgult laiendatud ja kaasajastatud oli.
annaabi.ee 
