Esineb kas üldine agiteeritus (vaenulikkus, pidev soov kuhugi minna, kriiskamine, asjadest kinnihaaramine jms.) või passiivsus. Dementsusega kaasnevad sageli sundmõtted, luulud ja visuaalsed hallutsinatsioonid (25 % patsientidest). Ligikaudu 40 %-l juhtudest esinevad depressioon ja ärevushäire, mis võivad olla ka haiguse esmassümptomiks. Iseloomulikud on unehäired. Hilisemates dementsuse staadiumites võivad lisanduda kõnnaku- ja neelamishäired, parkinsonistlik sündroom ning üksikjuhtudel ka epileptilised hood. Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks Alzheimeri tõve varajane diagnoos on komplitseeritud, kuna enamasti puuduvad inimest häirivad subjektiivsed vaevused. Ka objektiivsed muutused on tagasihoidlikud ning vähemärgatavad. Hiljem pannakse tähele lihastoonuse suurenemist, ettekummardunud asendit, mälu halvenemist ja kõhnumise märke.
Mälu käepärasuse häired ja vanus Lihtsalt vana inimene Dementsuste diagnostika Anamnees o Lähedastelt Sümptomite kestvus Igapäevaelu tegevused Varasem anamnees Kognitiivne staatus Laske mind koju, “ma ei taha uuringuid” Neuroloogiline staatus o Kliiniline leid Neuroloogiline koldeleid Parkinsonistlik sündroom o Epilepsia Alzheimeri haigus – kõige tavalisem dementsus vanemas eas Juhtivalt mäluhäired Kliiniliselt dementsus Defitsiit vähemalt kahes funktsioonis Progresseeruv mälu ja teiste kognitiivsete funktsioonide häire Diagnoosi toetavad: o Kõnehäire o Apraksia - on võimetus eesmärgipärase tegevuse planeerimisel ja
suhteid. Kahjustus on tagasilangus võrreldes eelnevaga. Ei esine ainult deliiriumi ajal. Pole psühhiaatriline haigus. Üldiselt ei teki paari nädalaga. Ravitavad dementsused peapõrutus jms (mida noorem, seda kergem ka ravida). Dementsuse diagnostika: anamnees: lähedastelt (sümptomite kestvus, igapäevaelu tegevused, varasem anamnees); kognitiivne staatus; laske mind koju, ,,ma ei taha uuringuid"; neuroloogiline staatus: kliiniline leid (neuroloogiline koldeleid, parkinsonistlik sündroom), epilepsia. Mälu käepärasuse häired ja vanus. Lihtsalt vana inimene: normaalne vananemine -> asümptomaatilin Alzheimer -> subjektiivsed kognitiivsed kaebused. Alzheimeri haigus: juhtivalt mäluhäired. Kliiniliselt dementsus; defitsiit vähemalt kahes funktsioonis. Progresseeruv mälu ja teiste kognitiivsete funktsioonide häire. Diagnoosi toetavad: kõnehäire, apraksia, ahnoosia, pärilik anamnees, ADL muutused. MRT/KT ajuatroofia.
Atüüpiline parkinsonis e parkinson+sündroomid: on degeneratsioon aga lihtsalt mustuuma häirele on teisi häireid ka. Parkinsoni tõbi on levinuim liikumishäiret põhjustav neuroloogiline haigus, mida põeb umbes 1% üle 60 aasta vanustest inimestest. Parkinsoni patoloogia: mustuuma neuronite degeneratsioon dopamiini defitsiit (rauda sisaldavad rakud, mis sisaldavad ka dopamiini vähenevad. Dopamiini puudus peab olema suur, et haigus avalduks Kulg ja prognoos: Parkinsonistlik sündroom e parkinsonism on ekstrapüramidaalsüsteemi (basaalganglionide) kahjustusest tingitud kliiniline sündroom. Parkinsoni tõve kliinilistele avaldustele eelneb pikaajaline prekliiniline periood, kuni dopamiini tase langeb 20%-ni normaalsest, mil avalduvad kliinilised nähud. Peamised avaldused Motoorsed: hüpo- ja bradükineesia - liigutused kohmakad ja aeglased, liigutuste kiirus ja ulatus vähenevad, korduvatel liigutustel tekib takerdumine
dorsolateral cortex (areas 6, 8, 9, 10) and the parietal cortex bilaterally (areas 7, 40). • Käitumis- ja psüühikahäired. • Sundmõtted, luulud ja visuaalsed hallutsinatsioonid (25 % patsientidest). PET verbaalse ja ruumilise mäluülesannete täitmise ajal. Ruumiline ülesanne aktiveeris • Võivad lisanduda kõnnaku- ja neelamishäired, parkinsonistlik sündroom ning üksikjuhtudel parema dorsolateraalse koore ja parema premotoorse koore. Verbaalne ülesanne aktiveeris ka epileptilised hood. vasaku dorsolateraalse koore ja Broca ala. AD anatoomilised korrelaadid
annaabi.ee 
