Säilimisele kuulub kaks eraldi kasvavat mändi. 3. Planeerimislahendus Kinnistu on planeeritud jagada elamumaa kruntideks. Kinnistu keskel asub puurkaev, mille sanitaarkaitsetsooni ei tohi sattuda hoonestatav ala. Planeeringu kaguosas asub haljastus- kasemets ja üksikud leht ja okaspuud ning kaks eraldi kasvavat mändi, mis kuuluvad säilitamisele. Määratakse ära antud maa-alal kahe olemasoleva kortermaja kruntide piirid ning selle sisesed parkimisalad. Fikseeritakse teed, tänavad ja parkimisalad; ehitusõigus kruntidele kui ka ehituskeelu tsoonid; ülekäigurajad ning juurdepääsud sõidukitele ja kergliiklejatele moodustatavad krundid. Ühistranspordi peatus ühele lühikesele bussile on planeeritud Ämari teele. Elamukrundid number 6 ja 7 on alla 1400 , kuna asuvad haljastusala kõrval ning sealsete mändide säilitamiseks, on need krundid paarkümmend ruutmeetrit väiksemad.
tehnovõrke. Planeeritav ala külgneb Tallinn-Tartu maanteega ja kohaliku tänavaga Hallhundi tee. Planeeritavataval alal on kõrghaljastus põhjaosas, mis üritatakse säilitada võimaluste piires. Planeerimislahendus Kinnistu on planeeritud jagada elamumaa kruntideks. Kinnistu põhjaosas asub haljastus-männimets, mis kuulub säilitamisele ja sinna rajatakse kergliiklusteede võrgustik. Fikseeritakse teed tänavad ja parkimisalad; ehitusõigus kruntidele kui ka ehituskeele tsoonid; juurdepääsud sõidukitele ja kergliiklejatele ning moodustatavad krundid. Ühistrantspordi peatus ühele lühikesele bussile on planeeritud Hallhundi teele. Kruntide hoonestusnõuded Pos Krundi Max Max Max Max Hoonete Sihtotstarve nr suurus ehitusalune parkimis- korruselisus kõrgus arv krundil
Valgustatud suusa-, rattasõidu- ja tervisejooksu rajad. Kelgutamise ja muude talvemängude alad võivad olla integreeritud peateede võrgustikuga. Suuremad spordirajatised, kui ehituslikud objektid tuleks aga eraldi maastiku sobitada. Peab olema ühendatud elurajoonidega nii ühistranspordi (bussid, rongid) marsruutide ja peatuste kui ka vabalt kasutatavate autoteede ja parklate kaudu. Parkimisalad valgustatud radade alguspunktides. suuremad üldkasutatavad puhkealad, o nii loodusilmelised- kui ka kultuurmaastiku alad, varieeruva taimkattega. Head jalutusrajad, kohati ka suusaradadega, valgustatus pimedal ajal, pingid. Rõhuasetus turvalisusele peateede vahetus läheduses. Kompaktsema kujuga territooriumid on soodsamad kui piklikud ja väljavenitatud kujuga, ka müra leviku osas.
61 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine • lõkkekohad - arv, asukoht ja seisund; • tualetid - arv, asukoht ja seisund; • prügikastid - arv, asukoht ja seisund; • vaatetornid - arv, asukoht ja seisund; • infotahvlid - arv, asukoht, esitatava info tüüp ja seisund; • parkimisalad - arv, asukoht, materjal, seisund; • telkimisalad - arv, mahutavus, seisund. Kõigi nimetatud objektide kaardistamine lisab analüüsile ruumilise mõõtme, seetõttu soovitatakse haldusorganitel seda kindlasti teha. 3.2.6 Loendurite perioodilise ümberpaigutamise ajakava koostamine Niiöelda metsiku looduse alad ja kaitsealad on üksteisest ulatuse ja sissepääsukohtade arvu poolest väga erinevad. Seega on piirkonna külastajate arvu jälgimine mõnedel puhkudel üsna
toonud autode arvukuse ülisuure kasvu • olemasolevate linnade võime absorbeerida (mahutada) autosid, hakkab tänapäeval jõudma suutlikkuse piirile - autost on tänapäeval saanud ajaloolise linna lõhkumise "tööriist" • mõnedes uutes linnades, eriti USAs, on autokasutajate huvid olnud planeerimisel ainsaks põhimõtteks, selle tulemiks – massiivne, investeeringute- ja territooriumimahukas transpordivõrk ja suured parkimisalad ja ülisuurele territooriumile valgunud pooltihe linnaline nn hall tsoon • kaasajal on kuni 1/3 linna territooriumist hõivatud teede/tänavate, parklate ja muude autosid teenindavate rajatiste alla, kuid ikkagi tekkivad liiklusummikud • suurte kiirteede ja ristmike ehitamine tõi kaasa SLOAP (“Space Left Over After Planning”) probleemi (Eestis veel tänini kasutatava ristmike ehitamise praktika kõrvalprodukt, nt Jüri
annaabi.ee 
