Sisaldab salitsiini, mille sünteesides saab aspiriini. Toime Tugevalt põletikuvastane, desinfitseeriv, palavikuvastane, higileajav. Kasutamine Peenestatud koorest valmistatud tõmmisena või mitmesuguste teesegudena higistama ajamiseks ja palaviku alandamiseks. Bronhiidi ja läkakoha korral. Leotist reumavalude leevendamiseks. * Tamm - ! Droog Koor. Kogutakse varakevadel mahlade liikumise ajal noortelt puudelt ja okstelt, ettevaatlikult muidu võib puu hukkuda. Toime Suur parkainesisaldus tugevalt kootav, põletiku- ja roiskumisvastane. Põhiline toimeaine tanniin moodustab haavale kaitsva kile, taandades põletikulise protsessi ja valud. Kasutus Vesitõmmisena seespidise kõhulahtisuse korral ja söögiisu ergutamiseks, kurgu kuristamiseks neelupõletike korral. Kompressina halvasti paranevate haavade, põletuste korral. Tammekoore salv haavade ja ekseemi korral. * Vaarikas Droog viljad ja lehed.
tundub aga märksa vähem siledana. STRUKTUURI MÕISTE Veini struktuuri moodustavad happesus, suhkur, mõrkjus (vahetevahel), parkaine (punastes veinides), alkohol, raskus ja tekstuur ning vahukord (vahuveinidel), samuti puuviljalõhna tugevus. Kõik need komponendid peavad olema tasakaalustatud - neid ei vaadelda eraldi, vaid suhtes üksteisesse. Näiteks peab suure suhkrusisaldusega veinidel olema ka happesust, et need poleks lääged. Suurem parkainesisaldus nõuab suuremat täidlust ja märgatavat alkoholi, et vein ei liiga agressiivne. Kõik komponendid peavad tasakaalus puuviljalõhna tugevusega. Kui tasakaal on saavutatud, kirjeldatakse veini harmoonilisena. Veini headuse hindamise reeglid Maitse tugevus Ideaalselt peab vein andma suulaele tugeva puuviljamaitse aistingu ja see maitse peab olema tasakaalustatud tugeva lõhnaga. Tasakaal Veini struktuurielemendid peavad olema tasakaalus. Sellest räägitakse enamasti kui harmooniast.
Kangeste veinide valmistamine sai alguse destilleerimise arenedes. Eesti entsüklopeedia 10, Valgus, 1998 a, lk 170 Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus 2. Veini valmistamine 2.1. Valgete viinamarjade koristamine Täpse koristushetke määramine on valgete viinamarjade kasvatajatele raske ülesanne. Marjade küpsedes väheneb nende happesisaldus, suhkru-, värvi ja parkainesisaldus aga suureneb.Valge veini happelisus peab olema marjade küpsusastmest sõltuva lopsakusega tasakaalus. Küpsemad marjad annavad küll parema tulemuse valge veini värvi suhtes, kuid hilise koristusega kaasneb hallituse, rahe ja sügiskülmade oht. Käsitsikorjamine on küll aeglane ja töömahukas, kuid võimaldab korjajatel välja valida parimad kobarad. 2.2. Mille jaoks kuivatatakse valgeid viinamarju
suhkrusisaldus suureneb. Paremad näited väga magustatest dessertveinidest, mis on valmistatud väärishallitanud marjadest, pärinevad Bordeaux´ist ja Saksamaalt. Väärishallitus mõjutab soodsalt järgmisi sorte: Riesling, Sauvignon blanc, Sémillon ja Gevurtz tramius. Väärishallituse marjadest saab valmistada äärmiselt magusaid veine. Täpse koristushetke määramine on kasvatajatele raske ülesanne. Suhkru,- värvi,- ja parkainesisaldus seevastu suureneb. Veini happelisus peab olema marjade küpsusastmest sõltuva lopsakusega tasakaalus. Küpsemad marjad annavad küll parema punaseid veine, kuid hilise koristusega koosneb hallituse, vahe ja sügis ilmade oht. Käsitsi korjamine on küll aeglane, kui võimaldab korjajatel välja valida parimad kobarad. Viinamarjade kuivatamine vähendab nende veesisaldust ja tõstab suhkrusisaldust nagu väärishallituski
Olenevalt välimusest, suurusest ja vigastuste olemasolust jagatakse õunad ekstra, 1. ja 2. klassi. Pirnid on õuntest külmakartlikumad, seepärast kasvatatakse meie vabariigis vastupidavamaid ja vähemnõudlikke sorte. C-vitamiini on pirnides üldiselt vähem kui õuntes. Kvaliteedi põhinõuded on samad, mis õuntel. Küdoonia ehk aiva kasvab Lähis-Ida maades, Kesk-Aasias ja Kaukaasias. Vili on õuna- või pirnikujuline, valdavalt kühmuline ja kõva viljalihaga. Suur hapete ja parkainesisaldus annab talle kibeda maitse. Kasutatakse mooside, marmelaadi, tarretiste, mahlade jm. valmistamisel. Seemneviljalised on veel ebaküdoonia (pooligihaljaste asteldega põõsas, vili väiksem küdooniast) ja pihlakas. Mõlemad sisaldavad rikkalikult happeid, parkaineid ja C- vitamiini, pihlakas ka karotiini. 6.2. Luuviljalised puuviljad Kirsid jagunevad hapu- ja maguskirsiks. Viimased sisaldavad rohkem suhkruid vastavalt 10 ja 12% ning vähem happeid vastavalt 1,3 ja 0,8%. Leidub veel
annaabi.ee 
