AUGUSTE RENOIR (1841-1919) Renoir sattus kunstimaailma noorukese pariislasena 1854. aastal pärast kloostrikooli lõpetamist. 13aastane vaene rätsepapoeg sai selliks portselanimaalimistöökojas. Seal vangistasid täpsus ja värvide võlujõud poisi jäädavalt. Hiljem sai noormehest kunstikooli õpilane. Noore kunstnikuna üüris Renoir ühise ateljee hiljem samuti kuulsuse saavutanud Alfred Sisley, Frederic Bazille´i ja Claude Monet´ga. Kirglike kunstike hulgas küpseski uus stiilisuund: impressionism, mis sageli tallas jalge alla mineviku maalikunsti väärtusi
ei nõua inimestelt suurt ponnistust. Tema kunst armastab elu, ülistab ilu ja värvide harmooniat. Auguste Renoir`i biograafia Pierre Auguste Renoir (sünd 25. veebruar 1841, surm 3. detsember 1919.) oli prantsuse maalikunstnik, impressionismi esindaja. Renoir sattus kunstimaailma juba noorukese pariislasena 1854. aastal pärast kloostrikooli lõpetamist. Renoir oli siis 13-aastane vaene rätsepapoeg, kes sai selliks portselanimaalimistöökojas. Seal vangistasid täpsus ja värvide võlujõud poisi jäädavalt. Hiljem sai noormehest kunstikooli õpilane. Noore kunstnikuna üüris Renoir ühise ateljee samuti kuulsuse saavutanud Alfred Sisley, Frederic Bazille´i ja Claude Monet´ga. Kirglike kunstike hulgas küpseski uus stiilisuund: impressionism, mis sageli tallas jalge
Tema kunst armastab elu, ülistab ilu ja värvide harmooniat. Auguste Renoir`i biograafia Pierre Auguste Renoir (sünd 25. veebruar 1841, surm 3. detsember 1919.) oli prantsuse maalikunstnik, impressionismi esindaja. Renoir sattus kunstimaailma juba noorukese pariislasena 1854. aastal pärast kloostrikooli lõpetamist. Renoir oli siis 13-aastane vaene rätsepapoeg, kes sai selliks portselanimaalimistöökojas. Seal vangistasid täpsus ja värvide võlujõud poisi jäädavalt. Hiljem sai noormehest kunstikooli õpilane. Noore kunstnikuna üüris Renoir ühise ateljee samuti kuulsuse saavutanud Alfred Sisley, Frederic Bazille´i ja Claude Monet´ga. Kirglike kunstike hulgas küpseski uus stiilisuund:
Eriti palju maalib ta akti.Töö- dele on iseloomulik peen koloriit, pastellide harmooniline heledus ja suur värvikontrast. Tundub nagu oleks piltidel juhuslikud elust nopitud stseenid. Kuid juhuslikkus on saavutatud läbimõeldud kompositsiooniga, kus pildiraam sageli osa figuurist ära lõikab. Elu lõpus tegeleb skulptuuriga, kuna halvenenud silmanägemine ei lase maalida. Degas suri 27.septembril 1917.a. AUGUSTE RENOIR (1841-1919) Renoir sattus kunstimaailma noorukese pariislasena 1854. aastal pärast kloostrikooli lõpetamist. 13aastane vaene rätsepapoeg sai selliks portselanimaalimistöökojas. Seal vangistasid täpsus ja värvide võlujõud poisi jäädavalt. Hiljem sai noormehest kunstikooli õpilane. Noore kunstnikuna üüris Renoir ühise ateljee hiljem samuti kuulsuse saavutanud Alfred Sisley, Frederic Bazille´i ja Claude Monet´ga. Kirglike kunstike hulgas küpseski uus stiilisuund: impressionism, mis sageli tallas jalge alla mineviku maalikunsti väärtusi
aastat, kuid ta haigestus kõhutüüfusesse ning ta demobiliseeriti. 1862. aastal suundus ta õppima Pariisi, kuulsa kunstniku Charles Gleyere ateljeesse. Tema tuntumad maalid on ; "Eine vabas looduses", mille ta maalis 1866. Aastal. "Impressioon. Tõusev päike" 1872. Aastal "Moonipõld" umbes aastal 1880 ja "Udu Londonis" 1903. aastal. 12 Pierre Auguste Renoir (1841 1919) Renoir sattus kunstimaailma juba noorukese pariislasena 1854. aastal pärast kloostrikooli lõpetamist. Renoir oli siis 13-aastane vaene rätsepapoeg, kes sai selliks portselanimaalimistöökojas. Seal vangistasid täpsus ja värvide võlujõud poisi jäädavalt. Hiljem sai noormehest kunstikooli õpilane. Noore kunstnikuna üüris Renoir ühise ateljee samuti kuulsuse saavutanud Alfred Sisley, Frederic Bazille´i ja Claude Monet´ga. Kirglike kunstike hulgas küpseski uus stiilisuund: impressionism, mis sageli tallas jalge alla mineviku
Ta läks tagasi läbi sama koridori, mille kaudu ta oli siia saabunud, keeras üle õue ja läks läbi veel ühest ehitusest. Lõpuks nägi ta eesõue väravas neljast ratsa-valvurist ümbritsetud tõlda. Ta lükati sinna sisse, politseinik asus tema lähedale, tollauks keerati nende järel lukku ja mõlemad leidsid end veerevas vangikongis. Tõld hakkas liikuma, aeglaselt nagu surnuvanker. Läbi lukustatud võre nägi vang ainult maju ja sillutist. Tõelise pariislasena tundis aga Bonacieux nurgakivide, siltide ja 152 laternate järgi ära iga tänava. Silmapilgul, kui nad jõudsid Saint-Pauli -- kohta, kus hukati Bastille' surmamõistetuid, pidi Bonacieux peaaegu minestama ja lõi kaks korda risti ette. Ta arvas, et tõld peatub. Aga siiski sõitis tõld sealt mööda. Veidi hiljem haaras teda veel kord õudne hirm, nimelt siis, kui nad sõitsid mööda Saint-Jeani surnuaiast, kuhu maeti, riigireetureid. Üks asjaolu rahustas teda siiski natuke:
annaabi.ee 
