Peeter I majamuuseum Koostas:Heli Kopter Ajalugu 17. sajandi lõpust pärinev hoone osteti Peeter I tarbeks raehärra Hermann von Drentelni leselt 1400 rubla eest. Koos teiste tsaari jaoks soetatud ümbruskonna mõisatega moodustus 100 hektari suurune valdus. Sellel alal alustaski tsaar 1718. aastal lossi- ja pargiansambli rajamist, millele pani oma abikaasa järgi nimeks Katharinenthal (Kadriorg). Faktid Peeter I majamuuseum Kadrioru pargis on Tallinna vanim muuseum. Selles hoones peatus alates 1714. aastast mitmel korral valitsejapaar. Alates 1941. aastast on Peeter I Majamuuseum ametlikult Tallinna Linnamuuseumi filiaal. Pärast 2004. aastal toimunud suuremaid remonditöid on muuseum avatud aasta ringi. Lilled Kadrioru pargis Kasutatud allikad http://linnamuuseum.ee/peetrimaja/muuseumist-pm/
PARGI RAJAMINE Lasnamäe klindi jalamile tõid 17. sajandi II poolel kultuurhaljastuse viis jõukat tallinlast, kes said loa ehitada sealsele linna karjamaale oma suvemõisad. 1714. aastal omandas tsaar Peeter I Drentelnidelt nende suvemõisa koos väikse pargiga ning 1718. aasta suvel rajas Tallinnast ida poole Lasnamäe järsu paekalda ja mere vahele lossi- ja pargiansambli, mida tsaari abikaasa auks Jekaterinenthaliks ehk Catherinenthaliks, eestipäraselt aga Kadrioruks kutsuma hakati. Lossi ja pargi rajamisega tegeles itaalia arhitekt Niccolo Michetti. 1720. aasta juunist sai Kadrioru lossi ja pargi ehitus- ning kaunistustööde juhatajaks Mihhail Zemtsov Peterburist. REGULAARPARK 1718.a arhitekt Niccolo Michetti. Itaalia-prantsuse-hollandi sugemetega regulaaraiad hõlmasid vaid osa pargist. Lossiümbruse mitmetasandiliseks lahenduseks andsid eelise kolm
.....Rainer Vilumaa Kool.....Audentese Spordikool Klass...............................11.D 28.05 külastasin Kadrioru lossi Kunstimuuseumi, püsiväljapaneku teemaks oli 16.20. sajandi maalikunst. Madalmaade, saksa, itaalia, vene meistrid, ning 18.20. saj. Lääne-Euroopa ja Vene tarbekunst ning skulptuur. Kadrioru lossi lasi ehitada Vene tsaar Peeter I. Eesti uhkeima lossi- ja pargiansambli kavandas 1718. aastal Itaalia arhitekt Niccoló Michetti. Loss on ehitatud barokkstiilis ja laemaaliga peasaal on kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Näitus algas lossi peasaaliga, kus nägin Peeter I kamina kohal talal(kautzukil?) istumas, millel olid kujutatud erinevad gravüürid, käes oli tal pasun ja tammeoksad ,laes oli väike pilt viljavihuga, mis arvatavasti kujutab viljakust. Katariina kamina kohal olid
Kõige enam läks neist ajalukku viimane, Marie Antoinette, paraku küll jõhkra giljotiini läbi. Napoleoni plaanitu elluviimiseni jõudis alles Louis XVIII, kuid taas rüüstas ja hävitas uus revolutsioon kogu lossi. Alles Louis-Philippil, ,,viimasel prantslaste kuningal", õnnestus lossiansambel 19. sajandi keskel lõplikust hääbumisest päästa, nimetades selle ,,kõikidele Prantsusmaa võitudele" pühendatud rahvusmuuseumiks. Hiiglasliku lossi- ja pargiansambli kaasaegsele restaureerimisele saadi pühenduda alles pärast Teist maailmasõda. Salongidest parki Mõistagi ei valminud kogu hiiglaslik lossiansambel ühe hingetõmbega. Põhiplaani koostas arhitekt Le Vau, edasi viis ehitustegevust tuntud Pariisi arhitekt J. Hardouin-Mansart, kes rajas tiibhooned, alustas lossikabeli ehitust ning osales sisekujunduse loomises. Väikese Trianoni lossi lõi J. A. Gabriel, kelle käe all valmis ka lossi luksuslik teatrisaal
Venemaal sai klassitsismi-ideede peamiseks levitajaks 1757 asutatud Peterburi Kunstide Akadeemia. Klassitsismi Venemaale "toojaks" peetakse prantslast J. B. Vallin de la Mothe'i (1729-1800), kes oli Peterburi kunstiakadeemia esimene arhitektuuriprofessor. Tema tuntumad ehitised ongi koos A. Kokorinoviga tehtud Kunstiakadeemia hoone ja Gostinnõi Dvor. Itaallase A. Rinaldi meistriteos on Marmorpalee Neeva kaldapealsel. C. Cameron ehitas Pavlovski lossi ja pargiansambli ning mitmeid hooneid Tsarskoje Selos, sh. lossi juures oleva galerii. Katariina-ajastu kuulsaim arhitekt oli samuti itaallane G. Quarenghi. Quarenghi tehtud on Aleksandri loss Tsarskoje Selos ja kõrgklassitsistlik Smolnõi instituudi hoone Peterburis. Venelastest olid tuntumad arhitektid Peterburis tegutsenud I. Starov (tema ehitas Tauria palee) ning peamiselt Moskvas ehitanud M. Kazakov ja V. Bazenov. Viimane kavandas Moskva kirikuid, Tsaritsõno
Lossi ümbrus kujundati algselt ranges korrapärases stiilis (teed, puud, põõsad, lillepeenrad ja basseinid pidid olema sümmeetriliselt). Vesi juhiti parki kiviplaatidest kanalite kaudu Ülemiste järvest. Kaugemad pargi osad jäeti juba rajamisel looduslähedaseks metsapargiks, varem seal kasvanud taimedele istutati lisaks terve salu. Kadriorg nimi keisrinna auks Kadriorg on Tallinna kauneimaid linnaosi, mis on tuntud eelkõige oma barokse lossi- ja pargiansambli järgi. Kadrioru loss on projekteeritud Itaalia villade järgi kolmeosalisena - lossiansamblisse kuuluvad loss koos terrasside ja tiibhoonetega. Lossi ees paikneb alumine- ja lossi taga ülemine aed. Ülemises aias asub kaunis lilleaed koos meeliülendava veekaskaadiga. Keisrinna Katariina I auks Kadrioruks nimetatud lossi ja parki kui keiserliku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid. Praeguse Poska ja Rohelise Aasa tänava äärne
annaabi.ee 
