Üks prantsuse tundtuimaid ehitisi Valminud 1889 Pariisi maailmanäituseks 324 m kõrge ja kaalub 7300 tonni Louvre kunstimuuseum Üks maailma suurimaid muuseume Avati 1793. aastal 35 000 ainulaadset kunstiteost Tuntuim neist Mona Lisa 1989. aastal ehitati muuseumi sisehoovi klaasist ja metallist püramiid, millest on saanud üks Pariisi kuulsamaid objekte. Nimes Les Arènes Maison Carrée. Versailles' loss Euroopa suurim lossi- ja pargiansambel Ehitati 1661-1710 Rahuleping 1919, 28.juunil Transport 474 lennujaama Suurim lennujaama Pariisis Charles de Gaulle Rahvuslik lennufirma Air France Raudteede teedevõrk 29 213 km pikk Teedevõrk on 1 027 183 km pikk Aitäh kuulamast!
Hilisbarokk ja rokokoo Eestis 18. sajand Kadrioru loss ja Peeter I maja Versailles´st lähtutud paleearhitektuuri idee rakendamine Palee- ja pargiansambel Telgsümmeetriline: keskteljel paiknesid kõige tähtsamad ruumid, ülejäänud ruumid jaotusid mõlemale poole hoonetiibadesse peegelsümmeetria põhimõttel. Anfilaadsüsteem. Orvandimotiivi kastutamine dekooris. Vahtrast ja tammest musterparketid, peegeluksed, kaminad ja sini-valgete kahelitega ahjud. Sisustamine algusjärgus Lauad sarnanesid balusterjalgsete laudadega Seinad kaeti roheliste, triibuliste ja mustriliste kangastapeediga, mis kinnitati seina külge
avalik park. Ülemise aia kõrgemale astangule rajati dekoratiivselt kujundatud piirdega ümbritsetud Miraazi tiik. Peeter I plaanide kohaselt pidanuks parki ilmestama kunstipärased veetrepid kaunistatuna rohkete skulptuuride ja vetemängudega. Paraku ei huvitunud Vene õukond pärast Peeter I surma suurejooneliste kavade täielikust realiseerimisest. Sellest hoolimata kujunes Kadrioru lossi- ja pargiansambel kõige suurejoonelisemaks ja stiilsemaks barokkrajatiseks Eestis. Pargi algne plaanilahendus säilis 19. sajandi lõpuni RAHVAPARK Eesti Vabariigi aegne, 1924. aastal esitatud pargi perspektiivse planeerimise ja rahvapargi loomise kava nägi parki ette võimalikult vähe hooneid, maksimaalset tähelepanu tuli pöörata haljastuselementidele. Suuremad ümberkujundused toimusid Ülemises aias. Likvideeriti Miraazi tiik. Teedevõrk kujundati uusbaroksena, madalamale terrassile rajati purskkaev ja
Õpetaja: La Sagrada Familia (Püha Perekond) Gaudi eelistatud esteetiline printsiip oli prantsuse juugendstiil art nouveau. See vool tekkitas Suurbritannias ja levis peagi kogu Euroopas, lõpetades 19.sajandi teisel poolel levinud elektilise historismi ning asendades selle uue ja ühtse vormikeelega. Art nouveau rakendas lilledekoori ja voolavaid jooni. Uus stiil vallutas tänu Antonio Gaudile maalikunsti ja rakenduskunstid ka Kataloonias. Pargiansambel ja Casa Güellnedastavad Gaudi tõlgendust juugendstiilist, samuti nagu tema teised meistritööd Barcelonas. Astorga jaoks Leoni lähedal kavandas ta 1887. aastal piiskopilossi. Stiililt oli see äärmiselt omavoliline segu gootikast ja art nouveau`st. Sel ajal oli ta juba neljandat aastat tegev Templo de la Sagrada Familia ehitamisega. Kirik seisab Carrer de Sardenyal ning on tänase päevani ehitusplats ning suuremast osast ehitatud annetustest
See on ehitatud kahe keskaegse hoone kohale. On 2-korruseline, kõrge kelpkatusega, fassaadil läbi kahe korruse ulatuvad pilastrid. Baroksed tornikiivrid on: · Tallinna toomkirikul · Tallinna Niguliste kirikul. Nigulistes on barokkstiilis ka põhjapoolne eeskoda (kus praegu paikneb sissepääs) Kuressaares on barokne raekoda ja vaekoda. Pärnus Tallinna värav. Vene aeg Tallinnas on parim näide Kadrioru loss uhkeim lossi- ja pargiansambel Eesti barokkarhitektuuris. See rajati Vene tsaari Peeter I käsul tsaariperekonna suveresidentsiks. Arhitekt on itaallane Niccolò Michetti /miketi/. Loss valmis 1725. Lossis on tähelepanuväärseim ilus peasaal, kus on palju stukkdekoori (stukk=kipskrohv, kiiresti kivistuv kipsi, liiva ja lubja segu, mida valatakse või vormitakse). Saalis on kaks ilusat kaminat ja antiikmütoloogia-aineline laemaal. Mõisad 18
veinipunanekõrgemal roosa ja helehalli kirju. Seinad olid kaetud Veneetsia peeglitega. Marmorsaal oli rikkalikult kaunistatud ka hõbedaga. Rokokoosaali ja salongide seintel olid suured pruunikates toonides ovaalsed seinamaalid, enamasti olid neil kujutatud lastestseenid. Rikkaliku stukkdekoori põhimotiivideks olid õitekimbud, lillerosetid, linnukujutised, orvandid. Ehitati kahekorruseline hilisbarokne valitsejamaja, mida läbib väravakäik. Jõe keskele Pleeksaarele rajati pargiansambel, mille pärnarondeelid, lehtlad ja põõsasnisid sidusid Vana- Põltsamaa jõe vastaskaldal asuva Uue-Põltsamaaga. Nii palkas ta alalise õuekapelli ja itaalia näitetrupi, kelle primadonnana ülistati kedagi tõmmut neitsit. Alatihti toimusid suurejoonelised jahipeod ja ballid. Von Lauw` õukonna koosseisu kuulus kindlapalgalise kojamaalija-kunstnikuna Christian Welte. J. W. von Lauw` tütre, aadlipreili Helene von Lauw ja parun R. J. von Igelströmi suursuguselpulmapeol 1766
võrestikkäikudega. Ülemise aia kõrgemale astangule rajati dekoratiivselt kujundatud piirdega (balustraadiga) ümbritsetud Miraazi tiik. Peeter I plaanide kohaselt pidanuks parki ilmestama kunstipärased veetrepid kaunistatuna rohkete skulptuuride ja vetemängudega. Paraku ei huvitunud Vene õukond pärast Peeter I surma (28. jaanuar 1725) reformaatori suurejooneliste kavade täielikust realiseerimisest. Sellest hoolimata kujunes Kadrioru lossi- ja pargiansambel kõige suurejoonelisemaks ja stiilsemaks barokkrajatiseks Eestis. Pargi algne plaanilahendus säilis 19. sajandi lõpuni. 1897. aastal koostas Riia aedade ja parkide direktor G. Kuphaldt projekti pargi uuendamiseks. Inglise pargistiili kohaselt eelistati vabakujunduslikku lähenemist. Eesti Vabariigi aegne, 1924. aastal esitatud pargi perspektiivse planeerimise ja rahvapargi loomise kava nägi parki ette võimalikult vähe hooneid, maksimaalset tähelepanu tuli pöörata
Weizenbergi tänav, Ferdinand Johann Wiedemanni Foto 2 Kadrioru loss tänav. 4.2 AJALUGU 1725. aastal valminud Kadrioru loss. 1714. aastal omandas tsaar Peeter I Drentelni aadlisuguvõsalt suvemõisa koos väikese pargiga. 1718. aasta suvel rajati maa-alale, mis jäi Lasnamäe järsu paekalda ja mere vahele, lossi- ja pargiansambel, mida tsaari abikaasa auks Jekaterinenthaliks ehk Catherinenthaliks, eestipäraselt aga Kadrioruks kutsuma hakati. Lossi ja pargi arhitektiks oli itaallane Niccolo Michetti. 1720. aasta juunist sai Kadrioru lossi ja pargi ehitus- ja kujundustööde juhatajaks Mihhail Zemtsov Peterburist. Lisaks Kadrioru lossiansamblile rajati praeguse Poska tänava piirkonda maju lossi teenijatele ja ehitajatele. Seda hoonerühma nimetati Kadrioru lossialeviks ehk slobodaaks
annaabi.ee 
